The Informationi eksklusiivses raportis öeldakse kahele väljaandega suhelnud allikale tuginedes, et auto tarkvara otsustas teele astunud inimest ignoreerida. Volvo sõitis Herzbergile otsa ja naisest sai esimene isejuhtiva autoga kokkupõrkes hukkunud jalakäija ajaloos.

Raportis öeldakse, et tarkvara ei teinud Herzbergist välja seepärast, et auto juhtimissüsteemi nn reaktsioonikünnis oli seadistatud väga madalale, et süsteem annaks võimalikult vähe valehäireid. Madala reaktsioonikünnise puhul ei tee auto välja näiteks teel vedelevatest papitükkidest, hõljuvatest kilekottidest ja muust suvalisest prügist; paraku paistab aga, et künnis oli seatud liiga madalale ja tulemusena ei "huvitanud" autot ka jalgratta ja poekottidega teele astunud naine.

Kuigi Uberi Volvos istus rooli taga ka inimene, kes pidanuks hädaolukorras juhtimise kiirelt üle võtma, oli too vahetult enne õnnetust ametis hoopis oma nutitelefoniga.

The Verge ütleb veel, et enne õnnetust olid Uberi isejuhtivate autodega seotud riskid tõusmas. The New York Timesi teatel oli ettevõte näiteks vähendanud turvaoperaatorite arvu autos kahelt ühele. Märtsi lõpus avastas Reuters, et Uber oli kahandanud ka lidarite arvu oma katseautodel (lidar on isejuhtivuse puhul olulisim seade – laserskaneerimisaparaat, mis arvutab seadmest väljasaadetud ja sellesse tagasipeegeldunud laserimpulsside põhjal objektide kolmemõõtmelisi koordinaate).

NVidia, kes toodab Uberile graafikaprotsessoreid, teatas märtsi lõpus, et nende seadmes viga olla ei saa. Uberile lidareid tootev Velodyne ütles, et nende seadmeid ei tohiks öised olud, mis õnnetuse ajal valitsesid, mõjutada. Intelile kuuluv Mobileye, mis tegeleb juhiabisüsteemide arendamisega, selgitas samuti, miks ja kuidas pidanuks nende tehnoloogia Herzbergi teel ära tundma.

Uberi kõneisik vastas The Verge`i ja The Informationi järelpärimisele, et ettevõte ei saa õnnetuse üksikasju kommenteerida, küll aga tehakse aktiivset koostööd asja analüüsiva riikliku transporditurvalisuse uurimisagentuuriga (NTSB).