Tema väitekiri aitab vastata seni vastamata küsimusele: millest keerulised geenihaigused tegelikult alguse saavad ja kuidas neid tulevikus vältida, kirjutab ERR Novaator.

Alasoo teadustööga on aasta jooksul tutvunud juba 6000 teadlast ja 2000 neist otsustasid selle enda arvutisse salvestada.

Eile õhtul avaldas Alasoo doktoritöö põhjal kirjutatud teadusartikli ka geeniuuringuid koondav mainekas ajakiri Nature Genetics. Sellega on 29-aastane Tartu ülikooli bioinformaatik astunud jõuliselt geeniteaduse maailmakaardile.

Väga piltlikult väljendades on Alasoo andnud meile uusi teadmisi selle kohta, mis meie geenides, õigemini organismis tervikuna “tulekahjusid” põhjustab ja kuidas geenid meid mõnikord haigeks teevad.

“Tulekahjude” all peab noor teadlane silmas komplekshaigusi, nagu näiteks diabeet, depressioon, artriit või südameinfarkt. Nii nagu tulekahjude puhulgi, on ka neil haigustel harva üks selge ja kindel põhjus.