Eesti Muinsuskaitse Seltsi jaoks olid Tartu Muinsuskaitsepäevad esimene suurüritus kus osales ligi 8000 inimest. Organiseeriti kõnekoosolekuid, loenguid, ekskursioone, kontserte, näitusi, vanade dokumentaalfilmide ühisvaatamisi, haudade külastamisi. Küünlaid asetati Fr. R. Faehlmanni hauale ning ka Jakob Hurda hauale. Avati ka mälestustahvel kirjanik Karl Ristikivile tema viimasel kodumaisel elumajal.

Tegemist oli suure läbimurdega, kuna esmakordselt ei karistatud Eesti rahvusvärvide kandmist ning ka sinimustvalged lipud jäid omanike kätte. Lisaks kasvas ka rahva hääle valjudus, nõuti Jaani kiriku, aga ka nõukogude võimu poolt kampaania korras hävitatud Kalevipoja, Villem Reimani ja Gustav II Adolfi monumendi taastamist.

Kõnesid pidasid näiteks Trivimi Velliste ja ka üks korraldajatest, Tõnis Lukas. Viimase sõnavõttu saab kuulda ka videos.

Vaata videost!