Kuluks ära ka tänapäeval? Keskajal tehti kiire kontorikukli asemel kolm päeva pidu ja lasti aur välja

Vastlate ehk karnevali näol oli tegu keskaja suurimate ja populaarseimate rahvapidustustega. Vastlad kujunesid välja vastukaaluks 40-päevasele paastule, mis eelnes ülestõusmispühadele ehk lihavõtetele. Tegemist oli liikuva pühaga. Gildide vastlajoodud algasid kaheksandal pühapäeval enne lihavõtteid ja lõppesid tuhkapäevale järgneval pühapäeval.

"Jootude kulminatsiooniks kujunesid siiski kolm tuhkapäevale eelnevat päeva, pühapäevast teisipäevani, mil pidutseti hommikust õhtuni," kirjeldab toonaseid ettevõtmisi lähemalt Eesti Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus.

Suurgildi vastlajootude programm oli paljuski sarnane jõulujootudega, mõnes mõttes võib isegi rääkida ühest pikast talvisest pidustuste perioodist. Ka vastlajootude käigust söödi, joodi, tantsiti, kutsuti külla raad ja mustpead ning käidi ise rael külas. Kuid toimus ka terve rida ainult sellele pidustusele omaseid rituaale. Sageli maskeeruti mõneks loomaks või kuradiks, riietuti koguni vastassugupoole rõivastesse, mis tavaelus oli rangelt keelatud.

Ent vastlad oli aeg, mil oli lubatud „auru välja lasta" ja mil igapäevaelu reeglid ja sotsiaalsed hierarhiad olid keeratud pea peale.

Vastlapäevale eelneval neljapäeval, mida kutsuti ka väikeseks vastlapäevaks, toimus pidulik vastlate linnatoomise tseremoonia. Seda tehti saanisõiduga. Tuhkapäeval lasti kandikul ringi käima heeringas - see akt sümboliseeris paastu algust. Joodud küll veel jätkusid, ent võtsid tagasihoidlikumad tuurid ja liharoogi enam ei pakutud. Tuhkapäevale järgneval neljapäeval viidi vastlad sümboolses mõttes jälle linnast välja.​

Eesti Ajaloomuuseumi teadusdirektor Krista Sarv paneb aga ühe hästi järeletehtava retsepti ka meile kirja.

"Söödi kindlasti ka igasugu kooke ja saiakesi, mis luksuslikult kardemoniga maitsestatud, minul teadmised spetsiaalsete kuklite osas puuduvad. Aga kuna vastlakarneval oli veel viimane võimalus enne suurt paastu maitsta liha (vastlapäevale eelnenud päeval läks rahvas juba kala peale üle), siis üks liharoa retsept," kirjeldab Sarv.

VIIMANE SIGA

Retsept on inspireeritud 15. sajandi Inglise kokaraamatust

Peakapsas
Suur tükk sealiha (ca 1kg)
Törts mett (2 tl)
Törts köömneid (2 tl)
Väiksem törts aniisiseemneid (1 tl)
Üks või kaks pudelit valget veini (Eesti päritolu peedivein igati sobilik)
Võid pruunistamiseks
Vett
Soola ja pipart maitsestamiseks

Tegemine lihtne: Liha lõigata meelepärasteks kuubikuteks, kapsas tükeldada peenemaks. Liha võis pruunistada, lisada maitseained ja lasta pliidil vaiksel tulel haududa/või visata ahju (puuahjus eriti hea). Kui liha juba pooles vinnas on (u 45 minuti või tunni pärast) lisada kapsas ja hautada nii kaua kui kõik on mõnusalt pehme (sõltuvalt lihatükkide suurusest võtab kokku ca 1.5 tundi). Süüa puukausist ja puulusikaga ja kõrvale haugata leiba ja maitseb hea.

Sama rooga saab maitsta ka ajaloomuuseumi üritusel.

Sel reedel, 3. märtsil kell 18.00-20.00 toimub Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) tõeline keskaegne vastlakarneval, kus meisterdatakse maske emand Annekese abiga, tantsitakse keskaegseid tantse neiu Hildegardi juhtimisel ning külalised saavad teada, missugused olid paastueelsed külluslikud söögid-joogid, ja üht-teist ka maitsta. Avatud on näitus „Keskaja rõõmud. Suurgildi pidustused 15.-16. sajandil". Sissepääs muuseumipiletiga; kes kostümeeritud, see saab soodushinnaga!

Delfi koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest. Kõik lood leiad Delfi Fortest!