20. sajandi alguses oli hüljeste arvukus Eestis muljetavaldav ning hülgeküttimine oli suure au sees. Tol ajal püüti hülgeid harpuuni, hülgeõnge otsas oleva pojaga peibutades ja ka võrguga. Lisaks oli hüljeste arv liiga suur kalameeste jaoks, kuna võrgud olid pidevalt katki ja kaladest tühjaks söödud, mistõttu oli ka vajalik isendide arv kontrolli all hoida. Hüljeste küttimise eest jagati Nõukogude Liidus lausa preemiaid.

Paljude saarlaste jaoks oli hülgeküttimine talviti peamiseks sissetulekuks ning kihnlaste jaoks on neil aga eriti suur tähtsus kuna hülgelihal oli aukoht nende toidulaual. Hülgerassva kastutati aga näiteks seebiks ning ka hülgenahale leiti mitmeid kasutusalasid.

Kahjuks aga hüljeste küttimine muutus liiga tavapäraseks ning 1972. aastal keelati ära hallhüljeste küttimine ja 1980. aastal igasugune hülgejaht. Peale ligi 40 aastat on aga olukord paranemas ning nüüdseks on taas hallhüljeste küttimine, kuigi rangelt kontrollitud, taas lubatud.

Vaata videost kuidas 40ndatel aastatel hülgeid jahiti ning kuidas ööseks ka merejääle jäädi!