Kavandatav lennuk nimega Boom („Põmm!“) lendaks kiirusel 2,2 mahhi — rohkem kui kaks korda kiiremini heli levimise kiirusest (ingl Mach) ja 2,6 korda kiiremini seni kiireimast reisilennukist — ning võiks jõuda New Yorgist Londonisse 3,4 tunniga, San Franciscost Tokyosse 4,7 tunniga ja Los Angelesest Sydneysse kuue tunniga. See tähendaks Atlandi ookeani ületamiseks seni tüüpiliselt kuluva seitsme tunni pikkuse lennuaja kärpimist rohkem kui poole võrra, vahendab CNN.

Kaheotsapileti prognoositav hind 5000 dollarit pole taskukohasuse poolest küll võrreldav odavlennupakkujate hinnatasemega, kuid maailma ärieliidi jaoks oleks tegu vägagi soodsa diiliga.

Igal juhul on uljas äriplaan pälvinud Briti ettevõtja Richard Bransoni tähelepanu. Möödunud kolmapäeval esitas tema juhitud Virgin Group tellimuse kümne lennuki ehitamiseks. Kui leping sõlmitakse, võib selle maksumus küündida kahe miljardi dollarini.

Boom kinnitas uudisportaalile TechCrunch, et on lubanud teisele, seni avalikustamata Euroopa lennufirmale veel 15 lennukit, mille kogumaksumuseks prognoositakse viis miljardit dollarit. Kopsakatest numbritest hoolimata ei tundu unistus ülehelikiirusel lendavast reisilennukist seni veel eriti teostatav.

Denveris tegutsev idufirma Boom on alles ametis kavandatavast mudelist kolm korda väiksema prototüübi loomisega, mis senise kava kohaselt ei tõuse õhku enne 2017. aastat. Ettevõtte tegevjuht ja asutaja Blake Scholl nentis hiljuti ajakirjale Forbes antud usutluses, et ei oska öelda, millal täismõõdus kommertsotstarbelised lennukid tegelikult valmis võiksid saada.

Niisiis pole Boom hetkel muud kui üks paljudest lühemaid lennuaegu tõotavast ülehelikiirete lennukite kontseptsioonidest, millest stardirajale pole seni jõudnud ükski.

Kuidas kavatseb Boom konkurente edestada ja samal ajal ennetada astumist samadesse „ämbritesse“, mis kimbutasid glamuurset, kuid õnnetu saatusega Concorde’i? Ettevõtte esindajad ise usuvad, et eesmärki aitavad saavutada nüüdisaegsed aerodünaamilised lahendused, süsinikkiust komposiitmaterjalid, kõige uuemad mootoritehnoloogiad ja varasematest nutikamad äristrateegiad.

Kaalu vähendamiseks kavatsetakse lennuk ehitada mitte alumiiniumist, vaid süsinikkiu-põhisest komposiitmaterjalist. Lennukisse kavandatavad istmed sarnanevad tüüpilise USA-sisese lennu esimese klassi istmetega, mis tähendab, et ära jäävad pikutamist võimaldavad „lamamistoolid“ ja muud lennuki kaalu kasvatavad ja ruumi raiskavad mugavused.

Kavandatavasse lennukisse ei mahu ka rohkem kui 40 istekohta, mis tähendab, et seda on hõlpsam täis saada kui sajaistmelist Concorde’i. Boomi osutusel läks just too strateegia Concorde’ile nii kalliks maksma. Istmed kavatsetakse paigutada kahte üheistmelisse ritta, mis tähendab, et igal reisijal oleks korraga nii vahekäigu-poolne kui ka aknapoolne iste ja käetugede pärast ei peaks kaasreisijatega kähmlema.

Boomi illuminaatoreist avanev vaade hakkaks välja nägema tõeliselt hingemattev. Lennu kestuse lühendamiseks on lennuk nimelt kavandatud lendama 18,3 kilomeetri kõrgusel, kust Maa kumerus kenasti kätte paistab.

Amazoni endise juhtivtöötaja Scholli projekteerimisrühma liikmed on varem osalenud 30 lennuki valmistamisel.