1963. aasta veebruaris leiti Pariisi politsei peakorteri lähedalt ühest kaubikust president de Gaulle’i tapmist kavandanud ja tagaselja süüdi mõistetud kolonel Antoine Argoud. Räsitud välimusega mees väitis, et ta rööviti ja toodi Prantsusmaale väevõimuga, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Charles de Gaulle oli Prantsusmaa juht ajal, mil riik üritas toibuda impeeriumi järkjärgulisest lagunemisest ja leida endale uut identiteeti. Presidendi arvates koloonia Alžeerias selle uue Prantsuse identiteedi hulka ei kuulunud. Sõda Alžeeria iseseisvuslastega tuli lõpetada ja maa loovutada kohalikele.

Mõne Prantsuse koloniaalarmee ohvitseri arvates polnud selline käik ei midagi muud kui riigireetmine ja vääris karmi karistust. Need ohvitserid moodustasid Armee Salaorganisatsiooni OAS (pr k Organisation de l'armée secrète) ning üritasid de Gaulle’ile atentaati sooritada ja riigipööret korraldada.

Kuid plaanid nurjusid üksteise järel ning Argoud ja paljud teised OAS-i juhid olid sunnitud riigist põgenema.

1963. aastal oli Argoud Lääne-Saksamaal Münchenis ühes hotellis, kui ta juurde astusid väidetavalt mitu prantsuse keelt kõnelevat meest, kes pärast rüselust ta kinni sidusid ning salaja üle piiri Prantsusmaale smugeldasid.

Riigivaenlasest ohvitseriga kaubik pargiti politsei peakorteri lähistele ja korrakaitsjatele anti anonüümne vihje. Argoud ise süüdistas inimröövis nn Habemikke ehk Prantsuse salateenistust, kuid teise teooria järgi reetsid ohvitseri hoopis tema vastased OAS-is.

Kui üllatunud politseinikud mainitud kaubikust Argoud’ avastasid, anti mees uuesti kohtu alla ning talle mõisteti pikk vanglakaristus.

1968. aastal sai ta siiski üldise amnestiaga vangist välja ning vaatamata mitmes hilisemas intervjuus valitsuse suunas välja tulistatud kriitikanooltele olid riigipööramise päevad Argoud` jaoks möödas.