70 AASTAT SÕJA LÕPUST: Mida eestlane Saksa okupatsiooni ajal võis teha?

Lehitsedes Saksa okupatsiooni aegseid pildiajakirju on selge, et mida lähemale jõudis Saksa riigi kokkukukkumine, seda keerulisemaks läks olukord ka Eestis. Saksa riik Eestile mingit iseseisvust ei lubanud, küll aga võimaldas üsna vabalt kasutada rahvuslikke sümboleid: sinimustvalget lippu ning muud rahvusromantilist sümboolikat. 1943. aasta piltidelt vaatabki tihti vastu Eesti lipp kõrvuti haakristiga.

Sakslaste jõudmine Tallinna oli suur sündmus, sest Pika Hermanni tippu heisatud sinimustvalge andis inimestele lootust. Paaripäevase vahega ilmus Tallinnas kaks täiesti erisugust ajalehte: veel nõukogudemeelne Noorte Hääl kuulutas, et Tallinna tuleb kaitsta viimase veretilgani, paar päeva hiljem ilmunud Eesti Päevaleht andis aga teada, et kätte on saabunud "Painava unenäo lõpp".

Küüditatute mälestamist ei keelatud. Pigem vastupidi, korraldati suuri mälestusüritusi, et bolševike kuriteod ei ununeks.

Ka pühitseti nüüd suurelt Tallinna vabastamise aastapäeva.

Hukkunud Saksa sõdurite haudu korrastati ning rajati korralikud surnuaiad.

Vaata noppeid toonasest Pildilehest. Loomulikult ei näidatud neis ajakirjades kordagi Eesti territooriumil asuvaid koonduslaagreid või muid kuritegusid, mida Saksa okupatsioonivõim ning tihti ka eestlased ise korda saatsid: