Kõigele vaatamata on neljarealist osa ikkagi nirud 40 km Tallinna ja Tartu vahele jäävast 185-st. Alla veerandi. Ehk ehitatakse seda tulevikuski juurde, aga mina küll ei looda enam oma eluajal mööda täies ulatuses neljarealist teed Tartust Tallinnasse sõita. Liiga palju on lastud aega kaotsi minna, mida vaidlemise asemel võinuks kasutada ehitamiseks.

Aga mitte poliitikute jahmerdamisest ei tahtnud ma kirjutada. Tahtsin hoopis jagada oma tähelepanekuid teede remontimiselt. Konkreetselt Tallinna-Tartu maanteelt, aga sama olen täheldanud ka mujal. Nimelt muutuvad meie teed remondiga ohtlikumaks. Kummaline järeldus? Jah, aga otsustage ise.

Tänavuse teeremondi käigus ehitati Ardusse keset maanteed ohutussaar. Au ja kuulsus plaanijatele-tegijatele, tee ületamine muutus jalakäijaile kahtlemata turvalisemaks. Samal ajal nihkus 50 km/h piirangu algus sadakond meetrit Tartu poole. See pole sisuline vahe ja sõiduajale mõju ei avalda, aga kui kiirust senisest pikemalt piiratakse, siis järelikult oht ju suurenes? Ma juba kuulen asjapulkade vastust, et oht ei suurenenud. See oli enne ka olemas ja nüüd lihtsalt võeti meetmed tarvitusele.

Tirrjohhaidii!

Kui oht oli varem olemas ja ametnikud sellest teadlikud, siis miks nad ohu kõrvaldamiseks midagi ette ei võtnud? 50-märgi tõstmine sadakond meetrit edasi ei tohiks ju olla selline kulutus, mis riigieelarve kuivaks lüpsab.

Sama lugu on Kose-Ristil, kus ristmiku asfaltkate uuendati (ja vist ka võsa siit-sealt maha võeti). Hea, õige ja vajalik, aga varasem kiiruspiirang 60 km/h asendati 50-ga. Miks? Et on ohtlik? Nõus, see ristmik on väga avariialdis. Aga kas varem polnud? Miks ei võinud seal enne karmimat piirangut kehtestada, et võimalikke avariisid ära hoida? Arumaeisaa.

Muide, hiinlased tulevad. Seda räägitakse juba aastaid, aga nüüd on nad kohal ja TGE proovis esimest korda Hiinast pärit sõidukit. Sellel on neli ratast ja rool, istmed ja turvavööd, katus pea kohal ja isegi veokast, aga ometi pole tegu autoga. Hiina nipist saate lugeda koguni kolmelt ajakirjaleheküljelt.

20 aastat tagasi hakkas kaugel Inglismaal ilmuma ajakiri Top Gear. Juubeli puhul teeme väikese ülevaate esimesest numbrit, meenutame Clarksoni parimaid kilde läbi aastate ning Top Geari helgemaid ja mitte nii helgeid momente. Ning kont kriitikutele järamiseks – 13 Top Geari 20 aasta kõige halvemat autot.

Tulevikku vaadates on meil heameel teatada, et aasta lõpul annavad Eesti, Läti ja Leedu Top Gear esimest korda välja ühised auhinnad Baltimaade parimatele autodele. Ja pange tähele – kõigil TopGear Eesti tellijatel on võimalus ka ise nende autodega sõita ja auhinnažürii töös osaleda. Mida selleks teha, saab lugeda paberajakirja leheküljelt 38. TopGear Eesti detsembrinumbris anname lähemalt teada, kuidas täpselt võitjate selgitamine käib.

Seniks aga rahulikku ja turvalist liiklemist. Kas sinu autol on juba talverehvid all?

Top Gear Eesti kirjutab novembris veel järgmistel teemadel:

  • C-X17 – Jaguari esimene maastur
  • BMW i8
  • Bugatti Veyron – Top Geari 20 aasta parim auto
  • Chevrolet Astro III – lennuka sportauto nimi läks lõpuks furgoonile
  • Dacia Logan MCV
  • Eesti Aasta Auto finaal
  • Fiat Panda 4x4
  • Hammondi klassik: Honda Civic Type R
  • Head asjad Ameerikast: bensiinijaamad
  • Jääsulatajad
  • Kia Ceed GT
  • Kas meil ikka on vaja, et meie autod moodustaksid osa sotsiaalvõrgustikust?
  • Kuidas auto kiiresti soojaks saada?
  • Kuidas kodustes oludes rehve vahetada?
  • Kõigi aegade halvim vormel-1-sõitja
  • Mazda CX-5
  • Mees, kes ehitas kodugaraažis vormel-1 auto
  • Mercedes-Benz S-klass – täna ja 34 aastat tagasi
  • Mida talvel autos kaasas vedada?
  • Lexus GS 450h
  • Nissan Juke Nismo
  • Opel Insignia Country Tourer
  • Rakettmootoriga kardid ja teised imeriistad
  • Renault Mégane RS Cup
  • Subaru Forester
  • Suzuki SX4 S-Cross
  • Tavalised inimesed teevad kodus Top Geari järele – nii tõsiselt kui ka naljaga pooleks