Näiteks uuele ametikohale kandideerides peavad paljud sellist käitumist isegi täiesti normaalseks.

"Targa" mulje jätab kindlasti ka väide, et olete lugenud ühte või teist kuulsat raamatut (eeldusel, et keegi teada ei saa).

Umbes 2000 osalejat hõlmanud uuring selgitab, et enamus on valetanud mingi raamatu lugemise kohta, sest tahab jätta intelligentsema mulje.

3% vastajatest tunnistas isegi, et peidavad hinnatud kirjandusklassika kaante vahele meelepärasemat lugemist, mida oleks avalikus paigas piinlik näidata.

Kõige kergem on valetada teose kohta, mille kohta saab omandada teadmisi ka mujalt: filmidest, loengutest jne. Sellest lähtuvalt ei too järgnev pingerida ilmselt erilisi üllatusi.

1) George Orwell "1984" (26% valetas selle lugemise kohta)

2) Lev Tolstoi "Sõda ja rahu" (19%)

3) Charles Dickens "Suured lootused" (18%)

4) J.D. Salinger "Kuristik rukkis" (15%)

5) Edward Morgan Forster "Teekond Indiasse" (12%)

6) J.R.R. Tolkien "Sõrmuste isand" (11%)

7) Harper Lee "Tappa laulurästast" (10%)

8) Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" (8%)

9) Jane Austen "Uhkus ja eelarvamus" (8%)

10) Charlotte Bronte "Jane Eyre" (5%)

Huvitav oleks näha analoogset pingerida ka Eesti autorite kohta, kelle hulgas on tõeliselt glamuurseid nimesid ilmselt vähem, kelle tööga mitte tutvumine paneks piinlikkust tundma.