Suri Hitleri huku viimane tunnistaja
Rochus Misch oli viimane neist vähestest isikutest, kes nägid pealt Natsi-Saksamaa liidri Hitleri viimaseid elupäevi.
Misch suri 5. septembril pärast lühiajalist haigust, sõnas tema memuaaride variautor Burkhard Nachtigall AP-le.
Misch viibis Hitleri viimaste eluhetkede juures Berliini punkris, kus füürer aprillis 1945 endalt elu võttis.
Nachtigall aitas Mischil kirjutada mälestusi, mis ilmusid aastal 2008. Misch oli oma elupäevade lõpuni uhke nende aastate üle, mis ta veetis Hitleri kõrval. AP-le 2005. aastal antud intervjuus kirjeldas ta Hitlerit kui "väga tavalist meest". "Ta polnud julmur. Ta polnud mingi koletis. Ta polnud superkangelane," sõnas Misch toona.
Orvuna SS-vägedesse
Misch sündis 29. juulil 1917 Sileesia väikelinnas Alt Schalkowitzis, mis praegub jääb Poola aladele. Noorelt orvuks jäänud noormees liitus 20-aastaselt SS-i eliitvägedega. Enda sõnul ta tahtis võidelda kommunismi vastu. Ta pääses Leibstandarte SS Adolf Hitleri üksusesee, mis oli moodustatud Hitleri kaitsmiseks.
Sõja puhkedes sattus Misch siiski rindejoonele ning sai raskelt haavata. Surmasuust pääsenuna saadeti ta Saksamaale paranema. 1940. aastal valiti ta Hitleri ihukaitsjaks. Misch ja tema paarimees Johannes Hentschel saatsid Hitlerit pea kõikjale, kuhu Saksamaa juht läks.
"Ta oli suurepärane ülemus. Elasin temaga koos viis aastat. Olime tema kõige lähedasemad töötajad - olime alati kohal. Hitler ei veetnud hetkegi ilma meieta, ei öösel ega päeval," on Misch öelnud.
Hitleri viimastel päevadel järgnes Misch koos temaga maa-alusesse punkrisse. "Hentschel hoolitses valgustuse, ventilatsiooni ja vee eest, mina telefoniside eest. Seal polnud mitte kedagi teist."
Berliini punkris oli Misch tema ihukaitsjana ainus isik, kellel oli luba relva kanda. Teistelt võeti see sisenemisel ära. "Ükskõik, kes tahtis Hitlerit näha, olgu see kasvõi propagandaminister Joseph Goebbels või riigimarssal Hermann Göring või kes iganes, pidi pääsema minust mööda. Kes iganes helistas, mina vastasin," on Misch Reutersile öelnud.
Mitsch meenutas, kuidas 22. aprillil ehk kaks päeva enne punavägede lõplikku blokaadi Hitler ütles: "Nüüd on see käes. Sõda on kaotatud. Kõik võivad lahkuda."
Misch jäi punkrisse, sest pidas seda sõjamehe kohuseks. Ta ütles, et oli valmis selleks, et Hitler ning tema elukaaslane Eva Braun võtavad endilt elu. "Olin selleks valmis ja ootasin seda. Kui uks avanes, nägin Evat lamamas, jalad põlvedest kõveras lõua all. Ma ei unusta seda iialgi," sõnas Misch. Hitleri laibast nägi ta üksnes jalgu, mis paistsid teki alt välja.
"Täielik vaikus oli. Läksin ja ütlesin: Füürer on surnud. Mu kolleeg vastas: "Nüüd tuleb ta ära põletada."
Pärast sõja lõppu istus Misch üheksa aastat Venemaal vangilaagris. Koju naastes asutas ta maalrifirma. Ta ei varjanud kunagi oma tegemisi sõja-aastatel ning rääkis avameelselt oma elust Hitleri lähikondsena. Samas ta ei õigustanud ega tauninud mitte iialgi oma juhi kuritegusid.
