35-aastane Lorna Douglas jalutas parajasti oma koertega Otteri jõe kallastel Cornwallis, kui nägi kummalist looma, keda ta selle jõe nime järgi pidas esialgu saarmaks. Loodusteadlastega konsulteerimisel ilmnes, et tegemist on siiski kopraga.

Kobras on näriliste hulka kuuluv imetaja, kellele meeldib langetada puid ja nendest jõgedele tamme ehitada, mistõttu on ta inimestele vahel vägagi tülikaks kujunenud. Tegemist on teadaolevalt esimese vabas looduses elava kopraga Inglismaal alates Tudorite ajastust (16. sajandil).

Inglismaal ja Walesis tõrjuti koprad loodusest juba 12. sajandil, mujal Suurbritannia saarel nelisada aastat hiljem. Muide, alates sellest, kui Inglismaal ajalugu kirja on pandud, on saarelt välja tõrjutud näiteks ka euraasia ilves (5. sajandiks), pruunkaru (11. sajandiks), hall hunt (18. sajandiks). Ka saarmaid on 20. sajandil järsult vähemaks jäänud. Viimase aja nuhtlus on aga Põhja-Ameerika halloravad, kes kohalikud punaoravad nurka surunud.

Euroopa kopraid leidub eriti sageli Põhja-, ja Ida-Euroopas, märksa harvemini Läänepoolsetel aladel. Soomes on aga hakanud laiutama hoopis sisse toodud kanada kobras. Kaks eri liiki omavahel järglasi saama pole võimelised.

Vimasel tosinal aastal on toodud Inglismaale, Walesise ja Šotimaale küll sisse mitukümmend kobrast, aga need elavad kõik kontrollitud aladel, nüüdne isend on esimene, kes vabas looduses end sisse seadnud.

Devon on samas piirkond Cornwallis, kuhu toodi kaks kobrast elama Saksamaalt 2007. aastal ja seega võib oletada, et Douglas nägi üht nende järeltulijat. Sealse koprafarmi pidaja Derek Gow kinnitab ometi, et tema 15 kobrast on kõik arvel ja tal pole aimugi, kust Otteri jõe kobras pärit on.

Alles 2010. aastal suudeti saavutada, et Šotimaal sündisid Norrast toodud kobrastel esimesed pojad, aga seal on kobraste sissetoomisest tekkinud ka suuremat sorti jama. Nimelt olid nad tunamulluse seisuga jõudnud langetada 13 protsenti kõikidest puudest, mis piirkonnas kasvasid.