Te sisenete poodi ja valite välja paar asja ning kui käes on aeg kukrut kergendada, ulatate müüjale sularaha. Müüjal aga pole peenraha tagasi anda!

Paari võlgu jäädud ruupia asemel annab müüja teile hüvitiseks paar kommi või lehe nätsu.

Te eelistaksite münte, vahetuskaup ei tundu päris õiglane — ega kasulik teie hammastele —, aga te ei taha tühjast asjast tüli teha. Niisiis kõnnitegi poest välja tundega, nagu oleksite natuke tüssata saanud.

2012. aastal viis India keskne pangandusasutus Reserve Bank of India (RBI) avalikkuse nõudmisel läbi uuringu, millest selgus, et 44 protsendil tosina India linna elanikest on olnud samasuguseid kogemusi — kaupmehed on püüdnud võlgu jäädud peenraha asendada maiustustega.

Riigi valitsus hindas peenrahapõuda nii tõsiseks, et moodustas nõudluse ja pakkumise vaheliste lünkade lähemaks uurimiseks koguni kõrgetasemelise erikomisjoni.

56% uuringu raames küsitletud poepidajaist kinnitas, et neil on raskusi õige vahetusraha tagasiandmisega, kuna münte pole lihtne hankida. 27% protsenti teatas, et ei soovi suures koguses münte varuks hoida.

Kuid 11% olid veelgi otsekohesemad, mööndes, et peavad kohustust klientidele õigeid münte leida, loendada ja anda liiga tülikaks.

Kui letargilised poodnikud kõrvale jätta, siis mis on õigupoolest need majanduslikud tegurid, mis Indias peenrahakriisi tekitavad?

RBI värskeima, mullu ilmunud aastaaruande kohaselt kahanes väikses vääringus müntide üldarv järsult 15 miljardist mündist väiksemaks 2012. aasta märtsiks. Veel 2011. aastal oli väikseid münte olnud kokku umbes 55 miljardit.

Drastilise languse põhjuseks oli otsus kaotada käibelt 25-paisesed ehk veerand ruupiat väärt mündid. Samal määral ei suurenenud aga ühe- ja kaheruupiaste müntide varu.

Samaaegselt kasvas rahva nõudlus müntide järele uute tasuliste maanteede, allmaaraudteejaamade ja ostukeskuste tõttu, mille kasutamise eest tuleb tasuda väikseid, aga mitte täisarvulisi summasid.

RBI pressiesindaja Alpana Killawala kinnitusel püüab keskpank selle uue nõudluse rahuldamiseks nimetatud struktuure kohalike pankadega ühendada.

RBI iga-aastane rahanduspoliitika-avaldus aastate 2012–13 kohta (ülevaade krediidipakkumise määradest majanduses) kutsus kohalikke panku üles kodanike vajadustele parema vastutulemise huvides tugevdama oma jaotussüsteeme ja -protseduure.

Samuti ei paista üldine pakkumine sammuvat ühte jalga nõudlusega.
Valitsus vermib münte RBI-lt laekuvate tellimuste alusel.

Minevikus on probleemiks osutunud Mumbais, Hyderabadis, Kolkatas ja Noidas tegutseva nelja India rahapaja suutmatus majanduses ringlemiseks vajalikul hulgal raha toota.

Aastatel 2000–2003 ostis India riik oma rahapadade toodangu täiendamiseks üheruupialisi münte piiri tagant sisse. Nüüdseks on rahapadade sisseseade kaasajastatud.

RBI nendib, et hoolimata kaardimaksete võimaldamisest jätkab kupüüride ja müntide nõudlus kasvamist.

Pangandusreeglid kohustavad kohalikke panku kupüüre müntideks vahetama. Mõnede kaupmeeste osutusel seda tegelikult ei tehta.

Delhi lõunapiirkonnas Hauz Khasi turul tegutseva apteegi Religare juhataja Shiv Kumar kurdab, et on sageli sunnitud pankadest naasma tühjade kätega, kuna pankadel lihtsalt pole piisavalt münte.

"Pidevalt on puudus ühe-, kahe- ning isegi viie- ja kümneruupialistest müntidest," märkis hr Kumar. "Peame ootama, kuni münte peakorterist saadetakse."

Enamasti jäetakse kliendi arvele lisanduv ruupia või paar välja maksmata, selgitab ta, kuid mõned poodnikud väljastavad ostjatele suisa võlakirju või asendavad münte köhakaramellidega.

Hr Kumar keeldust möönmast, et tema apteek samamoodi arveldab, ega selgitanud, miks kassaaparaat sageli komme täis on.

Delhi südalinnas tegutseva kohviku Coffee Day juhataja Anuj Sharma tunnistas, et tema pangas vahetusmüntide järel ei käi.

"Peaksime müntide pärast järjekorras seisma ja kaotaksime kliente," selgitas hr Sharma oma suhtumist.

Selle asemel kasutab ta kohaliku vabakutselise "vahetusrahamüüja" teenuseid, kes käib iga päev kohvikus, kaasas väikesed hunnikud peenraha ning kasseerib rahavahetusteenuse osutamise eest ka vahendustasu.

Mõnikord jääb mündiparisnik hiljaks. "Täpse vahetusraha puudumisel oleme klientidele jaganud viis ruupiat maksvat nätsu või 12-ruupiaseid küpsiseid," tunnistas hr Sharma, lisades, et klientidel on ka võimalus oma vahetusrahale hiljem järele tulla.

Vahetusraha otse poodidesse toimetamise süsteemi parendamise huvides peaksid pangad tellima mündijaotusteenust kolmandatelt osapooltelt, soovitab mündipõuda uurinud valitsuskomisjon.

Lisaks soovitab komisjon rajada rahapadade juurde müntide täiendavaks ladustamiseks allmaapunkrid, kuhu külluse-aastatel saaks koguda münte, mida mündipuuduse ajal jälle käibele lasta.

Need, kes vajavad väiksemaid koguseid münte, näiteks taksojuhid, võivad RBI pressiesindaja prl Killawala osutusel lasta oma ametiühingutel või -liitudel münte hulgi tellida.