Päevik on kogu Rosenbergi mälestustest 1936. aasta kevadest kuni 1944. aasta talveni.

Immigratsiooni- ja tolliameti esindaja John Mortoni sõnul leiti päeviku vahelt ka mitmeid olulisi dokumente ja lepinguid, vahendas AP Big Story.

Ühendriikide Holokausti Memoriaalmuuseumi hinnangul on päeviku leidmine oluline infoallikas mitmetele küsimustele vastuste leidmisel. Päevik heidab nimelt uut valgust Kolmanda Reichi poliitikaga seotud olulistele teemadele.

"Tegu on tähtsa teabeallikaga ajaloolastele, mis täiendab ja kohati seab kahtluse alla senise dokumentatsiooni," kinnitas Holokausti Memoriaalmuuseumi pressiesindaja.

Natsijuht peatub oma päevikus näiteks Nõukogude Liidu okupeerimisel, kaasaarvatud plaanidel tappa massiliselt juute ja idaeurooplasi.

Samuti sisaldab päevik materjali natsiliidrite pingetest erinevatel aastatel ning Hitleri ja Heinrich Himmleri pinevast kohtumisest Herman Göringiga.

Materjal oli Nürnbergi protsessil tõendusmaterjalide seas, kuid kadus pärast kohut.

Alles nüüd seitse aastakümmet hiljem leiti päevik New Yorgi osariigis Lewistonis elava 81-aastase akadeemiku Herbert Richardsoni kodust. Väidetavalt sai mees selle Nürnbergi protsessil USA prokurörina osalenud Robert Kempneri endiselt sekretärilt Margot Liptonilt.

Haruldane materjal pannakse avalikkusele vaatamiseks välja USA Holokausti Memoriaalmuuseumi.

  1. Alfred Rosenberg
  2. Sündis 12. jaanuaril 1893 Tallinnas.
  3. 1910 lõpetas Tallinna Peetri Reaalkooli.
  4. 1910–1917 õppis arhitektiks-inseneriks Riia Polütehnikumis, lõputööks kavandas krematooriumi.
  5. 1915–23 abielus eestlanna Hilda Leesmanniga.
  6. 1918 kunstiõpetaja Tallinna Gustav-Adolfi gümnaasiumis, Toomkoolis ja Hansakoolis.
  7. 1918 läks Saksamaale ja järgmisel aastal liitus natsidega.
  8. 1923 sai natside ajalehe Völkischer Beobachter peatoimetajaks.
  9. 1930 Saksa Riigipäeva liige, avaldas raamatu “20. sajandi müüt”.
  10. 1933 NSDAP välispoliitikaameti juht.
  11. 1937 Saksa rahvusauhind kunsti ja teaduse alal.
  12. 1941–1945 vallutatud ida-alade riigiminister.
  13. 16. oktoobril 1946 poodi sõjakurjategijana Nürnbergis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid