Maailmas on mitmeid putukaliike, mille kuulmismeele arengut on vorminud piirkonnas elutsevate nahkhiirte kajalokatsiooniks kasutatav helisagedus. Võime küttivate nahkhiirte lähenemist kuulda vähendab tõenäosust nende toidulauale sattumiseks. Vastusena kasutab osa nahkhiireliike orienteerumiseks kaugelt kõrgemaid helisid, kui ükski putukas neid kuulda suudab. Ekstreemsematel juhtudel võib helilainete sagedus küündida isegi 212 kilohertsini (kHz), mil parim putukas – Euroopa riidekoi – on võimeline registreerima 60 kHz võrra madalamaid helisid.