Eksperimendis osalesid 61 inimest, kel paluti lahendada eri raskusastmega ülesandeid. Katsealustele esitati sõnarühmi ning paluti leida neid ühendav seos (näiteks kass, elevant, delfiin – imetajad), kirjutab ERR Teadus.

Osalised olid jaotatud kolme rühma: esimesed pidid vastama kohe, teised mõne aja pärast, kolmandad aga peale uinakut.

Selgus, et kergete ülesannete puhul gruppide vahel erinevusi polnud. Küll aga suutsid suurema arvu keerukaid probleeme lahendada need, kes magada olid saanud.

Uuringu autorid peavad põhjuseks seda, et kui ärkvel olles on seoste otsimine suhteliselt kitsalt piiritletud, siis magamise ajal otsiprotsess laieneb, hakates kaaluma ka kaudsemaid seoseid.