Kuna James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) võimaldab jälgida tähti katkematult infrapuna-lainepikkustel, saavad astronoomid selle abil sooritada enneolematuid võõrmaailma-vaatluseid, vahendab Live Science.

„Võime ette kujutada, kui lihtne oleks sellega uurida erilaadseid molekule ja kalkuleerida nende esinemistihedusi atmosfäärides,” rääkis Harvardi-Smithsoniani astrofüüsikakeskuse täheteadlane David Charbonneau Ameerika astronoomialiidu AAS üldkoosolekul.

Charbonneau osutusel ühendab JWST endas sisuliselt kahe olemasoleva, astronoomiat suurte hüpetega edasi arendanud NASA „tööhobuse“ — Hubble’i ja Spitzeri kosmoseteleskoopide — kõige paremaid omadusi.

„Hubble’i apertuur (objektiivi efektiivne läbimõõt) oli piisavalt suur, et teha sellega spektroskoopilisi vaatluseid ja teha neid tõesti hästi,” rääkis Charbonneau. „Hubble on eksoplaneediuuringutes kaasa toonud revolutsiooni, aga kui ma saaksin üht asja muuta, siis oleks see Hubble’i asukoht.”

Hubble tiirleb madalal orbiidil, vaid 559 kilomeetri kõrgusel Maa pinna kohal. 8,7 miljardit dollarit (6,8 miljardit eurot) maksva JWST, mille start on kavandatud aastasse 2018, kavatseb NASA aga paigutada 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele Maast.

Spitzeri kosmoseteleskoop kogus andmeid infrapuna-lainepikkustel, ent sel oli väike apertuur ja see ei sobinud eriti hästi spektroskoopiauuringuteks, lisas Charbonneau. JWST, milles nähakse Hubble’i mantlipärijat, hakkab ühendama mõlemat neist väärtuslikest omadustest.

„JWST on ideaalne platvorm eksoplaneetide spektroskoopiliseks vaatlemiseks,” rääkis Charbonneau. „Igal instrumendil on määratu hulk eri sätteid, mida saab rakendada eri probleemide lahendamiseks.”