Uurijad palusid eri vanuses väikelastel teha valik tegelaste vahel, keda nad olid näinud käitumas kas hästi või halvasti, ning avastasid, et väga suures enamuses eelistati „häid” tegelasi, vahendab The Daily Telegraph.

Üheaastased lapsed, kellel paluti „halvalt” nukult maiustus ära võtta, läksid mõnikord isegi nii kaugele, et naaldusid nuku poole ja andsid sellele laksu vastu pead.

Uuring, mida juhatab Connecticuti Yale’i ülikooli väikelaste tunnetuseuuringute keskuse psühholoogide töörühm, vaidlustab Sigmund Freudi ja teiste sarnaste psühholoogide veendumuse, mille kohaselt lapsed sünnivad „amoraalsete loomadena” ning omandavad arusaamise õigest ja valest tingimise kaudu.

Teises katses lasti kuue kuu kuni aasta vanustel lastel vaadata joonisfilmi, milles punane pall üritab mööda mäge üles ronida, kollane ruut üritab teda tagant lükates aidata ja roheline kolmnurk püüab teda alla tagasi sundida.

Pärast filmi vaatamist mõõtsid teadlased seda, millist kujundit lapsed eelistasid, mõõtes aega, mille vältel nad vastavat kujundit kujutavat pilti vaatasid. 80 protsendil juhtudest valisid väikelapsed pigem abivalmi kui mitteabistava tegelase.

Töörühma juhatanud psühholoogi Paul Bloomi sõnul näitab üha kasvav hulk tõendeid, et inimestel on elu algusest peale olemas teatud rudimentaarne moraalitaju. “Hästi konstrueeritud katsete abil on võimalik moraalse mõtlemise, moraalsete hinnangute ja moraalse tunnetuse algeid märgata juba esimesel eluaastal. Mingisugune arusaamine heast ja kurjast paistab olevat meisse pärilikult juurdunud,” ütleb ta.

Ühe aasta vanused lapsed, kellele oli näidatud, kuidas üks jänkunukk üritab mängukiisult palli ära võtta, samas kui teine jänku püüab palli tagasi anda, otsustasid „halba” nukku karistada ja konfiskeerida maiustused, mis sellele eelnevalt antud olid. Mõned lõid jänest vastu pead ilma, et neid sellele õhutatud oleks.

Dundee ülikooli psühholoogia vanemõppejõud Peter Williatts märgib, et laste mõistuse sisse ei pääse. “Neile ei saa küsimusi esitada. Tuleb lähtuda sellest, mis kõige rohkem nende tähelepanu pälvib. Me teame tänapäeval, et esimese kuue elukuu jooksul õpivad lapsed palju kiiremini, kui me varem võimalikuks pidasime. Seda, mis on kaasa sündinud, on keeruline eristada õpitust.”