Seni on teadlased arvanud, et primaadid klaarivad tülisid hiljem üksteise eest hoolitsedes ning kauplevad hoolitsuse jagamisega, et tagada võitlemistel endale abiväge.

Ent professor ja teoreetiline bioloog Charlotte Hemelrijk tõestas arvutisimulatsiooniga, et paljud leppimise ja helluse vahetamise mustrid tõusevad esile vaid hirmust teise primaadiga võitlemise ees, vahendavad ERR teadusuudised.

Varem arvatu põhjal peavad primaadid arvet kõigi oma võidetud ja kaotatud võitluste üle ning ka selle üle, kui palju kellegi eest hoolitsetud on. Kuid Hemelrijki uurimustöö alusel pole primaatidel kogu seda infot vaja.

Hemelrijki sõnul hakkab üks primaat teise eest hoolitsema siis kui arvab, et kaotab talle võitluse.