Uurimust viidi läbi kümnendi vältel enam kui 41 000 mehe ja naise peal vanuses 29-69 eluaastat. Nende tervislikku seisundit ja elustiili hinnati Euroopa vähiuuringu raames, vahendab AFP.

Uurimuse vältel leidis aset 609 südamerabandust ja muud “stenokardilist sündmust” (ingl coronary event), neist 481 meestel ja 128 naistel.

Nii mõõdukate, suurte kui ka väga suurte alkoholikoguste tarvitajatel meestel oli ometi väiksem tõenäosus südamehaigeks jääda kui mittejoojatel.

Neil, kes lahterdati endisteks joojateks, oli risk 10 protsenti väiksem; neil, kes jõid vähe (0,5 grammi alkoholi päevas) oli risk 35 protsenti väiksem; mõõdukatel joojate (5-30 g päevas) südamehaiguse risk oli 54 protsenti väiksem ning suurte (30-90 g päevas) ja väga suurte (üle 90 g päevas) koguste joojatel poole väiksem.

Võrdluseks: 285 ml klaas 4,9% alkoholisisaldusega õlut annab 11 grammi ning 180 ml klaas 12% alkoholisisaldusega veini 17,06 grammi alkoholi.

Ka naistele mõjus alkoholi manustamine positiivselt, kuid mõju ei olnud statistiliselt oluline. Selle põhjuseks võis olla “stenokardiliste sündmuste” väiksem osakaal rühmas.

Pruugitava alkoholi tüüp südamehaiguste vastu kaitsmise määrale mõju ei avaldanud.

Suurbritannia arstiteadusliku liidu BMA ajakirjas Heart avaldatud uurimus heidab valgust olukorrale Hispaanias, mis on maailmas kolmas õlle ja veini tootja ning alkoholi tarbimiselt elaniku kohta maailmas kuues. Samas on hispaanlaste suremus südamerabandustesse üks väiksemaid maailmas.

Nende tähelepanu, kes peaksid nüüd soovima järeldada, et kõva kärakapanemine tervisele kasu toob, juhivad teadustöö autorid alkoholi kuritarvitamise paljudele ohtudele nagu varajane surm ja invaliidsus.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO hinnangul on neist 6,7 miljardist Maa elanikust, kes regulaarselt alkoholi tarvitavad, enam kui 76 miljonil seetõttu kehv tervis, hoiatab uurimus.