Kuidas bock-õlu nime sai?

Bock on kange lager tüüpi õlu, millel on õllemaailmas põnev ajalooline taust ja värvikirev tekkelugu. Tänapäeval on bock-õlled oma linnaseliselt täidlase maitse ja kõrgema alkoholisisalduse tõttu jäänud pigem hooajaõlledeks, mida armastatakse manustada rohkem talvisel perioodil, kuid sajandeid tagasi oli näiteks Saksamaal Bock väga levinud.

Bock-õllede juured ulatuvad 14. sajandisse, mil seda villisid ja tarbisid Saksamaal elavad rooma-katoliku mungad. Osad ajalooraamatud väidavad, et kevadisel paastuperioodil manustasid mungad bock õllesid, kuna nende toiteväärtus on kõrgem kui kergematel lager õlledel.

Bock õlle muudab eriliseks selle maitsetäidlus, kuid ka ajalooliselt värvikas taust. Palju on arutletud selle üle, mis on bock-õllede nime ja villimistraditsioonide tekkelugu ning üksmeelele ei olegi jõutud. Versioone on mitmeid.

Üks veendumus lähtub sellest, et bock õlu sai nime Saksamaa linna Einbeck järgi ning oligi esialgselt tuntud einbock õllena, millest hiljem kasvas välja lühem versioon bock. On hulk inimesi, kes arvavad, et bock on saanud oma nime erinevatest saksakeelsetest sõnadest. Nii näiteks seostatakse bocki saksakeelse sõnaga Pogkmedt, mis tähendab mõdu. On ka arvamus, et seda õlut tehti vaid Kaljukitse märgi all, detsembri lõpus — jaanuaris ja kaljukitsest ongi jäänud nimesse kits ehk Bock.

Kõige levinuma uskumuse järgi sai bock alguse sõnast Ainpoeckische, mis oli Põhja Saksamaalt imporditud kvaliteetne õlu. Baierimaa murrakus muutus häälduses tugev „P” nõrgaks ja esialgne nimetus lühendati sõnaks Poeckpier (bock õlu).

Bock-õllede saamisloole lisab värvi üks konkreetne legend. Nimelt osade ajalooürikute järgi sai bock õlu tuntuks kahe õllemeistri kahevõitluse tõttu.

Legendi kohaselt kutsus üks Baierimaa hinnatud õllemeister õllejoomise duellile Brunswicki rüütli, kes oli tema õlut laimanud. Võistluse käigus pidid mehed jooma teineteise vaadist kaks suurt kannu õlut ning seejärel panema ühe jala peal seistes niidi nõelaagust läbi.

Hetkel, kui mehed hakkasid niiti nõelaaugust läbi ajama, jooksis võitlusväljale kitsetall. Baierimaa õllemeistril õnnestus niit nõela taha saada koheselt, kuid Brunswicki rüütlil kukkus nõel korduvalt maha ja lõpuks kukkus ka ta ise pikali ja kaebas kõvahäälselt, et „Bock (kits) on tema pikali lükanud. Duelli uudistama tulnud inimesed naersid selle peale ja Baieri õllemeister ütles, et see „Bock” oli tema pruulitud.

Lisaks nime saamisloole on bocki puhul palju arutlusainet pakkunud ka küsimus, kas bocki tarbiti ainult kindlatel hooaegadel või aastaringselt. On arvamusi, et bocki villiti ainult religioossete pühade ajal (nt jõulud, kevadpühad), kuid samas on ka viiteid, et seda joodi aastaringselt. Üksmeelel ollakse üldjuhul selles, et originaalsed bock õlled olid tumedad õlled.

Tänapäeval on bockid pigem heledad kangemad lager-õlled.