Mobiiltelefon muudab meie mõtlemist
Veerand sajandi eest ilmus meie ellu arvuti, milles leiduvat kaustade ja failide võrgustikku esitleti viisina mõista, mis tegelikult toimub arvuti sisemuses. Interneti tulek lisas võimalusi, kuidas andmevooge ette kujutada, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.
Praegu valitsema tõusnud mobiiltelefon toob kaasa ka uue ettekujutuse või metafoori selle kohta, kuidas me korraldame, leiame ja kasutame infot. Vähemalt ühes mõttes on see ettekujutus uus. Teisalt on see sama vana kui inimkond ise. See on kaart.
«Inimese tajumisvõime põhineb kaardil,» ütles graafiline disainer Richard Saul Wurman, üks pioneere, kes kasutas enne internetiajastut kaarte infootsingute meetodina.
Kui see ettekujutus lööb läbi, siis muudab see meie käitumist, mõtlemist ning seda, kuidas me leiame teed uutes ümbrustes.
Kui teadlased ja ärimehed õpivad, kuidas rakendada kogu infot, mida mobiiltelefon pakub selle kasutaja asukoha kohta, siis kerkivad hoobilt uued küsimused eraelu privaatsuse kaitse kohta. Samal ajal, kui sa otsid mobiiltelefoni abil sõpru või valid õhtusöögiks restorani, jälgib keegi sinu mobiiltelefoni kaudu sind ja kogub sinu kohta teavet.
Mobiiltelefonides leiduvate kaardiprogrammide abil on võimalik otsida lähimaid bensiinijaamu või pangaautomaate, lugeda, mida internetis leiduvad arvustused kirjutavad lähipiirkonna toidukohtade kohta, või saada teada sõprade asukoht.
Hiljaaegu 27 riigis avatud Google'i sõprade asukohatuvastussüsteem Latitude on värskeim ja jõulisim näide kaardirakenduste võimaluste ja võimsuse kohta.
Põhimõtteliselt annab Google'i uus teenus sõpradele võimaluse hoida üksteisega sidet ning kokku saada või vanematele võimaluse jälgida, kus nende lapsed täpselt asuvad.
Kuid selle süsteemi abil tekib tohutu ja kuldaväärt infohulk selle kohta, kus miljonid inimesed igapäevaselt liiguvad, ning pole kahtlustki, et nii Google kui teised kavatsevad seda infot kasutama hakata.
«Kõik peavad Google'i tegemistel silma peal ning siit võib järgneda ridamisi asukohapõhiseid rakendusi ja teenuseid,» ütleb Greg Skibiski, New Yorgis asuva firma Sense Networks tegevdirektor. See firma püüab teenida miljoneid, kasutades turunduses ära mobiiltelefoni kasutajate poolt jäetud digitaalseid jälgi.
Koos 1980. aastatel nii Apple Macintoshi kui Windowsi graafiliste kasutajaliideste tulekuga muutusid personaalarvutid tõepoolest personaalseteks ning jõudsid välja asjaarmastajate ja ärikasutajate ringist.
Disainerid, kes olid toonaste kasutajaliideste loomise juures, leiavad nüüd, et näevad mobiiltelefonide ja kaardirakendustega seoses ees seismas sama põhimõttelist muutust.
«On liiga vara, et öelda, millest saab kaardimaailmas Macintoshi võrdkuju,» ütleb Apple Computeri endine tarkvara disainer Paul Mercer, kes viimati oli tegev Palm Pre nutitelefonide arendamisel.
Terve rida uue põlvkonna mobiiltelefone, näiteks tarkvaral Google Android töötav G1 ning mitmed Jaapani tooted, suudavad luua telefoni kaamera abil kolmemõõtmelise kujutise mobiiltelefoni kasutaja ümbruskonnast. Selle kaardi abil on võimalik määrata kaugust objektideni, mis jäävad teiste esiplaanil asuvate hoonete varju. Esialgu «tõlgib» mobiiltelefon tavalised paberkaardid lihtsalt digitaalsele kujule, kuid tulevikus ähmastavad sedasorti rakendused ilmselt piire reaalse maailma ja mobiiltelefoni ekraani vahel.
«Ma olen alati öelnud, et järgmiseks tuleb «Quake»,» viitab Macintoshi disainer Steve Capps populaarsele videomängule. «Kui kaua võtab aega, et sa väljud metroost ning vaatad mobiiltelefoni ekraani, et saada paremini aimu sellest, mida sa reaalses maailmas näed?»
Aina enam võimaldavad mobiiltelefonid kasutajal vaadata, mis neid ümbritseb. Võid seista pilvelõhkujate keskel, kuid samas näed mobiiltelefoni ekraanil oma sihtpunkti, teekonnal ette tulevaid objekte ning seda, kuidas oled oma teel edenenud.Kaardirakenduste tulekut ajendab tarbijate liikumisteede analüüsimisest tekkiv tohutu turunduspotentsiaal. Näiteks võivad turundustegelased leida üles potentsiaalse mööbliostja, sest üle mobiiltelefoni tarbija liikumist jälgides on näha, et see inimene on käinud mitmetes mööblikauplustes.
«Kui ma kõnnin punktist A punkti B, siis on sellel ka reaalne väärtus,» ütleb Columbia ülikooli arvutiteadlane ja Sense Networksi asutaja Tony Jebara.
Asukohatuvastusel põhineva mobiiltelefonimaailma tulekuga seoses tuleb ümber vaadata ka põhiseisukohad eraelu privaatsuse kaitse kohta. Vanemate ameeriklaste jaoks tähendaks see, kui nende täpset asukohta turunduslikel eesmärkidel ööpäev läbi jälgitakse, ilmselgelt eraellu sekkumist.
Tänasel päeval kasutab enamik USA mobiiliomanikest telefoni vaid kõnelemiseks. Kõigest kümnendik kasutab ka kaardirakendusi, selgub firma M:Metrics turu-uuringust. Kuid viimaste arv kasvab, väidab firma.
Firma LJS küsitlusest selgus aga, et GPSil põhinevaid rakendusi soovis oma telefoni 24 protsenti vastanutest, ainult 19 protsenti pidas vajalikuks mobiiltelefonis internetiühenduse olemasolu.
Teisalt on olemas kahekümneaastaste nutitelefonikasutajate põlvkond, kes on kasvanud üles, jagades oma elu kõige intiimsemaid üksikasju keskkondades MySpace ja Facebook. Nende arvamus eraelu privaatsusest võib olla sootuks teistsugune.
Näiteks hiljuti märkas Palo Altos õhtustav 23aastane Stanfordi ülikooli arvutiteaduse lõpetanu ning uudse sõbraotsingusüsteemi Loopt asutaja Sam Ashton oma mobiiltelefoni ekraanilt, et tema kolledžiaegne toakaaslane sööb õhtust naaberrestoranis. Nad said hiljem baaris kokku ning nendega lõi kampa veel üks endine Stanfordi tudeng, kes oli näinud oma mobiiltelefonilt, et sõbrad on lähikonnas liikvel.
Ashtoni sõnul on soov näidata oma asukohta niisama väärtuslik kui tema ärikontaktid. Las Vegases toimunud elektroonikamessil lülitas ta oma mobiiltelefonis sisse rakenduse, mis edastas tema asukohta ja nime. Suurel näitusealal liikudes oli tal pea paarkümmend ärikontakti ning nende kontaktide tulemusena sündis neli lepingut.
Kaardirakendused võivad põhineda bioloogial, sellele viitavad hiljutised aju-uuringud selle kohta, kuidas ajus on maailm kaartide kujul esitatud.
«Evolutsiooni käigus on inimeste ajul tekkinud hämmastavad navigeerimisoskused,» ütles Google'i juht Eric Schmidt. Tema väitel on telefonis ja ajus leiduvate kaartide seos loomulik viis, kuidas erinevas infos teed leida.
Näiteks on neuroteadlased avastanud, et inimesed, kes töötavad ametialadel, mille puhul eeldatakse keerukate kaardisüsteemide peast teadmist, näiteks Londoni taksojuhtidel, suurem ajukoore osa hipokampus.
Mis saab aga siis, kui meie pihus leiduvad telefonid muudavad viisi, kuidas me mõtleme?
«Me võime kultuurina võrgupõhiseid navigeerimisrakendusi kasutades kaotada võime kaardistada meid ümbritsevat maailma,» ütles Londoni University kolledži neurobioloog Hugo Spiers. «Sellega seoses võib väheneda rakkude kasv hipokampuses, piirkonnas, kuhu me ajus kaarte talletame.»
Kaardimetafoori on maailma mobiiltelefonitootjate seas kõige agressiivsemalt omaks võtnud Nokia. Firma on hankinud 69 maailma riigi digitaalsed kaardid ning tarkvaraarendajad loovad nüüd rakendusi, mis põhinevad kaartidel ja navigeerimisel. Paljuski meenutab see paarikümne aasta tagust aega, mil programmeerijaid lõid uusi rakendusi Windowsi keskkonna tarbeks.