Golfi hoovuse kadu tooks Eestisse igikeltsa?

Erinevad uuringud näitavad, et Golfi hoovust, mis hoiab Eestit ja kogu Põhja-Euroopat elukõlbulikult soojana, ootab ees nõrgenemine või kadumine. Mida tähendaks selline muutus Eesti kliimale?

Golfi hoovuse võimaliku kadumise kirjutavad mõned teadlased üleilmse soojenemise arvele, kuivõrd Atlandi põhjaosas ei teki enam piisavas koguses jääd. Teisalt näitavad nii mudelarvutused kui ka pikaajalised vaatlused, et meie laiuskraadidel kasvab sademete hulk, mis omakorda suurendab jõgede äravoolu. See tähendab, et merevee soolasisaldus väheneb ja Atlandi ookeani hoovuste mootor ei saa enam endise jõuga töötada, kirjutab ajakiri

Tarkade Klubi

.

Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Sirje Keevallik ütleb, et kui Golfi hoovus kaob või nõrgeneb samasuguseks, nagu see on Vaikses ookeanis - seal vormivad passaadid ja mandrite kontuurid samuti edelast kirdesse suunduva hoovuse, mis sumbub juba California rannikul -, siis pole kindel, kas talvel sügavalt läbi külmunud maa sulab suveks üles või elaksime igikeltsal nagu Siberi taigas.

„Eestis on praegu jaanuari keskmine temperatuur –5 kraadi, kuid Golfi hoovuse kadumisel oleks see –20 kui mitte –30 kraadi ja sellist sõna nagu sulailm ei tuntaks. Läänemeri külmuks talvel kinni kuni Taani väinadeni ning ploomi- ja pirnipuudest võiksime vaid unistada,” ütleb Keevallik.

Seesugune tulevikustsenaarium ei ole tema sõnul aga sugugi kindel, sest Golfi hoovus on varemgi nõrgenenud ja siis jälle tugevnenud.

„Tõsi, viimasel ajal on täheldatud mõnede hoovuse harude kadumist ning sooja ja külma vee vaheldumise aeglustumist. Asjatundjad aga suhtuvad olukorda rahulikult ja kinnitavad, et tegu on hoovuse intensiivsuse loomuliku võnkumisega.”

Ajakirja Tarkade Klubi märtsinumbris:

Kes on Eesti kõige tegijamad teadlased?

Eesti suusakoondise määrimisnipid

Rein Luik - Eestist sirgunud kosmoseside tippmees

Arvutid võtavad bioloogia üle

Termotuumajaam jõuab käeulatusse

20 aastat Exxon Valdezi katastroofist

Golfi hoovus on osa suurest hoovuste süsteemist, mis algab Mehhiko lahes ja jõuab Teravmägede ja Novaja Zemljani. Hoovuse tekitavad passaattuuled, mis ekvaatori ja Vähi pöörijoone vahel puhuvad kirdest edelasse ja kuhjavad vee suhteliselt kinnisesse lahte. Vesi hakkab sealt Ameerika mandri rannajoont pidi välja voolama, kuni satub parasvöötme läänetuulte mõju alla, saab hoogu juurde ja ületab Atlandi ookeani Põhja-Atlandi hoovusena.

Kaugele põhja jõudes hakkab vesi lõpuks jäätuma. Aga jää tekib vaid magedast veest, mistõttu jäätumata vee soolasisaldus kasvab, vesi muutub normaalsest mereveest raskemaks ja vajub alla. Sinna ei saa vesi mõistagi koguneda, vaid voolab Atlandi ookeani sügavuses külma hoovusena lõuna poole tagasi. Seega paikneb hoovuste süsteemi peamine mootor just kaugel põhjas, sest alla vajunud külma ja soolase vee asemele liiguvad lõunast üha uued sooja vee massid.