Golfi hoovuse kadu tooks Eestisse igikeltsa?
Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Sirje Keevallik ütleb, et kui Golfi hoovus kaob või nõrgeneb samasuguseks, nagu see on Vaikses ookeanis - seal vormivad passaadid ja mandrite kontuurid samuti edelast kirdesse suunduva hoovuse, mis sumbub juba California rannikul -, siis pole kindel, kas talvel sügavalt läbi külmunud maa sulab suveks üles või elaksime igikeltsal nagu Siberi taigas.
„Eestis on praegu jaanuari keskmine temperatuur –5 kraadi, kuid Golfi hoovuse kadumisel oleks see –20 kui mitte –30 kraadi ja sellist sõna nagu sulailm ei tuntaks. Läänemeri külmuks talvel kinni kuni Taani väinadeni ning ploomi- ja pirnipuudest võiksime vaid unistada,” ütleb Keevallik.
Seesugune tulevikustsenaarium ei ole tema sõnul aga sugugi kindel, sest Golfi hoovus on varemgi nõrgenenud ja siis jälle tugevnenud.
„Tõsi, viimasel ajal on täheldatud mõnede hoovuse harude kadumist ning sooja ja külma vee vaheldumise aeglustumist. Asjatundjad aga suhtuvad olukorda rahulikult ja kinnitavad, et tegu on hoovuse intensiivsuse loomuliku võnkumisega.”
Golfi hoovus on osa suurest hoovuste süsteemist, mis algab Mehhiko lahes ja jõuab Teravmägede ja Novaja Zemljani. Hoovuse tekitavad passaattuuled, mis ekvaatori ja Vähi pöörijoone vahel puhuvad kirdest edelasse ja kuhjavad vee suhteliselt kinnisesse lahte. Vesi hakkab sealt Ameerika mandri rannajoont pidi välja voolama, kuni satub parasvöötme läänetuulte mõju alla, saab hoogu juurde ja ületab Atlandi ookeani Põhja-Atlandi hoovusena.
Kaugele põhja jõudes hakkab vesi lõpuks jäätuma. Aga jää tekib vaid magedast veest, mistõttu jäätumata vee soolasisaldus kasvab, vesi muutub normaalsest mereveest raskemaks ja vajub alla. Sinna ei saa vesi mõistagi koguneda, vaid voolab Atlandi ookeani sügavuses külma hoovusena lõuna poole tagasi. Seega paikneb hoovuste süsteemi peamine mootor just kaugel põhjas, sest alla vajunud külma ja soolase vee asemele liiguvad lõunast üha uued sooja vee massid.