Viikingid panid oma retkedel kõrva taha nippe, mis aitasid neil mõõgavalmistamiskunsti täiustada, kuid tänaseni polnud selge, kust nad selleks toorainet said. Uuringud näitavad, et suur osa algmaterjali jõudis Läänemere kallastele Lähis-Idast, vahendab The Register.

„Avastus annab meile uusi teadmisi viikingite tähtsa kaubatee kohta, mis oli kasutusel kuni 11. sajandini,“ tõdeb Briti arheometallurg Alan Williams.

Mõõku uurinud teadlased selgitasid välja, et need on valmistatud terasest, mis koosneb raua ja süsinikurikaste materjalide sulamist. Kasutatud on sama tehnoloogiat, mida on kirjeldanud 9. sajandi Araabia filosoof Al-Kindi ja mis pärineb tänase Afganistani territooriumil asuvast Heratist.

Nõnda kulges viikingite kaubatee mööda Volgat üle Kaspia mere Iraanini. Seni oli teadmata, et Viikingid tõid Araabiast Skandinaaviasse tiigliterase (crucible steel) ja kasutasid oma mõõkade valmistamisel sealt pärit terasevalmistamiskunsti.

Suure süsinikusaldusega tiigliterasest saab teha raske ja terava mõõga — eelmise aastatuhande vahetuse paiku võis seda pidada oma aja tipptehnoloogiaks. Tol ajal suutsid sellist terast valmistada ainult India ja Kesk-Aasia arenenud tsivilisatsioonid. Euroopa barbaritel ei jäänud üle muud, kui seda importida.