Eesti Lipp Ümber Liivimaa: Start
376 kilomeetrit, peamiselt kruusateid selja taga, oli laagriplatsi leidmisega nii kiire, et isegi Kauksi ranna asfaltparkla tundus olevat ahvatlev ööbimispaik. Ega ilmselt pimedas siledamat pinnast naljalt siit kandist leidnud poleks.
Aga mis siis eile tegelikult juhtus. Startisime eile (pühapäev 21. 09) kümme enne ühte ehk ainult 50 minti pärast planeeritud aega. Stardikoht Rumba on minu silmi jäänud juba aasatkümneid. Iga kord kui Saaremaale sõit on kargab silmi silt, kus kiri Rumba, millele teravamad tegelased on järjekindlalt lisanud samanimelise tubakapaki sildi. Eile oli siis au esimest korda ka sildi määratud paigas jalg maha panna.
Alustuseks suutsime kolme ekipaaži ja viie erineva navigeerimisvahendi mahitusel kuhugi lautade vahele maanduda. Paljutõotav algus. Rumba sillal kinnitasid kõik massinad Eesti Lipud ja tõmbasime masti ka Livimaa lipu, mis pärast Gruusi sündmusi võib võhikule täiesti vale mulje jätta. Liivi lipp on nimelt üsna sarnane Abhaasia lipule… .
Aga väga ilus lipp on, nagu ka kaduv Liivi keel. Rumbast suundusime lõunasse, et alustada oma kuulsusrikast ekspitsi piki Liivimaa kubermangu piiri. Kubermangu piiri seetõttu, et see on ainus kaardil näpuga järgi aetav trass. Meie tee õigsusest andis tunnistust see, et alaliselt oli Nüvi (üks moodne navigeerimisaparaat) ekraanil märge maakonnapiir. Eks ta loogiline ole, et uued piirid kannavad edasi vanade väärtusi. Igatahes vahetasime eile maakonda pea iga poole tunni tagant. Kord siin kord sealpool maakonnapiiri.
Raplamaa Käru kandis, andis selle asula kunagine elanik Ranno meile raadiosaatjast veel kord kiinitust, et oleme ikke õigel teel, sest tema esivanemad olid juba rääkinud kuidas siit olla kunagi Liivimaa piir läinud. Seepeale jõudsime järeldusele, et Ranno näol on meil seltskonnas kaasas ka üks põline liivlane… . Katsusime siis tema käest ka livikeelseid väljendeid uurida. Kuna värske liivlane oli üsna ähmi täis, siis selget vastust me tema käest oma päringutele ei saanud.
Vahepeatusega Kurgja Linnutaja parkimisplatsil ning sellele järgnenud Lintsi jõe ületusele, mis praeguse suurveega üsna intensiivselt vulises, jõudisme varude täiendamiseks Türile. Kuigi Türi ei kuulu piirilinnade hulka, olime sunnitud sisse põikama, sest Oisus olid kõik teenindusasutuses selleks päevaks kinni pandud. Hakkas hämarduma ja mõte jõuda Peipsi äärde tundus üsna utoopilisena. Edasised teed olid meile helgemad ja lubasid normaalset kruusasõitu.
Hulgaliselt vahvaid kohanimesid, kus enamikes kohtades ka elu oli. Sõitsime läbi Samliku, Põikva, Ollepa, Äiamaa, Koigi, Päinurme, Piibe, Salla, veel üks Käru, Imukvere, Kaasiksaare, Oonurme, Tudulinna ja Rannapungerja.
Veidi enne Emumäge sai üks meeskond ka esimese kummiga hakkama. Hunnik uudishimulikke ümberringi ja hulgaliselt vilkuvaid autosid jättis ilmslt möödujatele mulje suuremast õnnetusest. Ümber auto oli hulgaliselt nõuandjaid kuidas tungrauda paigaldada ja mis järjekorras mutreid keerata.
Kohanimedest veel – eile möödusime lähedalt Lätist ning sõitsime läbi Norrast ja Rootsist. Täna tahaks päris Lätti jõuda.
Eesti Lipp Ümber Liivimaa (ELÜL) - teisi retke uudiseid loe Forte Varia rubriigist.
