Vetikaõli kui tuleviku biokütus
Selle protsessi käigus toodetakse ka õli, 30 korda rohkem ühe hektari kohta kui näiteks sojaoad, väidab Ameerika Ühendriikide Energiaministeerium. Nii nagu sojaõli, võib ka vetikaõli kallata otse kütusepaaki või rafineerida sellest biodiislit.
Virginia Ülikooli teadlaste sõnul saab vetikate õlisaaki veelgi suurendada, söötes vetikatele sisse rohkem süsihappegaasi ja orgaanilisi olluseid nagu heitveed.
Praeguseni on kasutatud vetikaid nii nagu nad on, lastes neil kasvada loomulike sisendite najal, mis annab ka üpris vähe õli — ligikaudu 1% vetikate kaalust.
Virginia Ülikooli teadlast sõnul on hüpoteetiliselt võimalik saada vetikatest lisasüsihappegaasi ja –saasta etteandmise abil kätte kuni 40% õli kaalu kohta.
Välja tuuakse eriti industriaalökoloogia valdkonnas avanevad võimalused — kus näiteks jäätmevee neutraliseerimine ja süsihappegaasi ning lämmastiku emissioonide vähendamine on suurimateks väljakutseteks.
Näitena esitatakse ka situatsioon, kus teatud riigis heitmekvootide süsteemi kehtestamise kaudu suureneb ka vetikate kasutuselevõtmise tasuvus ja otstarbekus. Vetikad suudavad hakkama saada nii süsihappegaasi, jäätmevee tahkete osade ja lämmastikuga, ning industriaalökoloogia üks peamisi eesmärke on teha saastast midagi kasulikku. Virginia Ülikooli teadlased üritavad oma uurimustööga selgeks teha kui suur sellisel kujul saadav „tasuta lõuna“ täpselt on.
