Jutud majandusraskuses vaevlevast Eestist ei näe automüügis küll paika pidavata. Aga see selleks. Ajakirjanikud jagati gruppidesse ja Tallinn-Keila-Laulasmaa-Tabasalu ringile suundusid neli X6-t, võrdluseks anti katsuda ka Audi Q7 ja Mercedes-Benz ML).
BMW intelligentse nelikveoga xDrive varustatud X6 on esimene mudel maailmas, mis tuleb turule uudse sõidudünaamika kontrollsüsteemiga (Dynamic Perfomance Control), mis inimkeeli öelduna tähendab, et auto sõidutrajektoori täpsust ja teelpüsivust toetab elektrooniline tugisüsteem ning tõstab veelgi BMW mudelitele omast ülihead sõidudünaamikat. Veojõu täpne juhtimine nii esi-kui ka tagasilla ning parema ja vasaema ratta vahel aitab ennetada ohuolukordi ja lahendada piirsituatsioone sõiduki ala-või ülejuhitavuse vältimiseks.
Autos istudes aga jääb tunne, et see on loodud inimesele, kellele meeldib näppida palju nuppe. Lausa nupuparadiis võiks öelda. Müügijuhiga rääkides küsisin, et kui kaua sellist masinat ostjale üle andes aega kulub, et siis kaua läheb nuppude ja muu taolise selgitamiseks. Mees sügas kukalt ja teatas, et pooleteise tunniga saab hakkama. Pole siis ime, et mul läks näiteks pagasiruumi nupu leidmiseks oma tükk aega. Kindlasti oli seal mingi BMW-le omane loogika, aga mina kes sai katsuda taolist masinat esimest korda, tundsin ennast küll nagu autokooli algaegadel, kui sai esimest korda masina rooli istutud ja nuppudega tuttavaks sain.
Mis veel silma hakkas oli suunatule imepärane süsteem. Sa vajutasid ta küll tööle, tegid pöörde ära ja jäid ootama, et plinkimine lõppeks, kuid kus sa sellega. Ei juhtunud seda. Ju see mingi kaval BMW trikk, mida vaid siseringi teadjamad mehed teavad. Sõita saime nii bensiini, kui ka diiselmootoritega varustatud X6ga, ja pean siinkohal tõdema, et mingit ülimärgatavat vahet minusugune tavasõitja ei märganud. Automaatkast muidugi “mõtles” korra, enne kui peale gaasipedaali põhja vajutamist reageeris, aga kui reageering tuli siis hääl oli selle masina krõbedat hinda väärt. See mürin, mis siis mootorist tõusis ajas ka minusuguse võhiku sisuliselt täkku täis ja tekkis vajadus bemmimehena kiirelt mööda maanteed lennata, kuid meil on siiski olemas liikluseeskirjad ja mürin tuli asendada vaikse kummisahinaga ja lubatud sõidukiirusega.
Tahaistmele ei ole minusugusel 188 cm pikkusel küll asja, kui just ei taha pea laes kinni istuda ja sealt vaadata masinasse paigutatud DVD ekraani, mis sobivalt on tagaistuja jaoks paigutatud kahe eesistuja vahele. Mõneti koomiliseks tegi video, fotode või mistahes multimeedialase naudingu vaatamise aga see, et hoolimata kaasaantud kaugjuhtimispuldist, ei õnnestunud mul ühes masinas kohe pilti ette saada. Näppisime koos teiste ajakirjanikega neid nuppe seal, aga ei midagi. Ekraan jäi pimedaks. Mugav aga oli seal taga küll. Keskkonsoolist said omale reguleerida sobiva kliima, keerata varvastega raadionuppe (justnii — sest nupud asusid sisuliselt põrandal) — ei tahaks mõelda mis saab kui tulevad porised ajad ja kui tahaistmele prantsatab poriste saabastega teismeline. Aga ju see pole auto nende jaoks.
Mis aga on hea, et multimeediasüsteemis saab autos praktiliselt igaüks teha mida tahab. Paned vaid klapid pähe, regullid omale meeldiva helimüra tööle ja kui eesistmel istuv ema kuulab näiteks Klassikaraadiot, siis tagaistmel mürgeldav laps võib oma teletupsusid jälgida näiteks Vanilla Ninja saatel. Mõistagi saab tahaistmele paigutada ka väsinud pereisa, kelle jaoks on käetoe sisse BMW disainerid pannud ka kaks topsihoidjat ja kui nüüd suunata oma kliimatsooni puhur kiirelt soojenevale joogile, saab ka neid seal sedasi külmalt hoida. Niipalju siis mugavusest.
Esiistmeid saab reguleerida kõikides suundades ja mugavad on nad tõepoolest.
Sõiduomadustest veel niipalju, et peale sõitu konkurentide autodega(Q7 ja ML) pean ma kurbusega BMW aadressil teatama, et seda masinat mina ei ostaks. Hoolimata aktiivroolist, mis pidavat juhti igas olukorras rohkem aitama, ei õnnestunud mul keerata rooli vähem ja sestap tuli sageli käed lausa kurvides sõlme keerata — Eedo Raide hääl raadiosaatjas kõlamas, et ärge tõstke käsi roolilt.
Mida, aga ei tulnud teha Audis. Masin istus teel nagu tank. Läks kurvi madalalt ja kummide vilisedes ja kordagi ei tekkinud tunnet, et nüüd ja kohe läheb see miljon krooni maksev plekk-ruun ümber.
Mõlgutasin mõtteid, et kui ma oma esimese miljoni kunagi auto peale raiskama peaksin (see ju igati normaalne hind ju), siis minu valik oleks Audi, oma loogilise nupupaigutuse ja hea teelpüsivusega.
Seega kokkuvõtteks:
Mugav on BMW tõepoolest, tõeliselt lahe oli avastada esiklaasilt sinna projekteeritud sõidukiirusinfo, lisaks veel saab sinna ka suunata navisüsteemi vastavad info ja see on väga lahe leiutis, mida küll hävituslennukite piloodid juba ammu kasutavad. Kõik ikka mugavuse nimel. Ei tea võibolla on ka antud masina käigukang oma ulmelise lahendusega võetud hävituslennukilt, sest seda käsitledes avastasin ennast otsimas “punast nuppu” ja musta sihikuristi esiklaasilt..aga neid veel selle masina juures lisa-ega standardvarustuses pole. Aga küll need ka tulevad. See on enam kui kindel.
Miinuseks minujaoks oli see, et masinas oli tagaistmel kitsas ja ka see, et tahavaatepeeglisse vaadates avanes vaid kitsuke riba, mis kahtlaselt kunagi BTR-ist välja vaadates sarnasena tundus. Aga BMW polegi ju selline masin, millega pead sõitma silmad tahavaatepeeglis. Ikka edasi ja edasi, kuni…politsei sind lendamast tabab.
Jõulise disainiga X6 tunnuseks on lauge katusejoon koos madalate küljeakendega (huvitav kas varsti kaovad autodel üldse aknad ära ja asenduvad vastavate ekraanidega), mis annab masinale klassikalise kupee välimuse. Kupeemaasturi sportlikkust rõhutavad lai kereosa ja suured rattad, kaugelt äratuntav on BMW-le omane “silmavaade” koos ilmekate esitulede ja suurte õhuavadega iluvõrega. Baasvarustusse kuuluvad muuhulgas multifunktsionaalne sportrool, bi-xenon esituled, runflat rehvid jpm. Diiselmootor pidavat rebima ennast nullist sajani ca 6,9 sekundiga, bensiinimootoriga varustatud kolmeliitrine 6-silindriline kaksikturba viskab X6 saja kilomeetrini tunnis 6,7 sekundiga. Pole paha ca 2 tonni kaaluva masina kohta. Kütusekuluks keskmiselt viimatimainitu kohta annab tehas 10,9 liitrit.
Autohulludele kirsiks tordile tasub lisada, et oma klassi võimsama 4,4 liitrise V8 kaksikturbo otsesissepritsega bensiinimootoriga mudeli X6 võimsus on 407 hobujõudu (300 kW). Auto saavutab 100 kilomeetrise tunnikiiruse 5,4 sekundiga. Tehase väitel ei ületa selle masina keskmine kütusekulu 12,4 liitrit 100 kilomeetri kohta.
BMW on hea masin, silmatorkav, edev ja uhke ja seda ütles ka masinate müüja, kelle sõnul on antud auto sihtgrupiks mehed, kes tahavad teistest rohkem silma paista. Seega, edevusest pakatavad mehed, see on auto teile. Nuppe on palju, võimalusi lugematu arv ja mis peamine — selle autoga hakkate te tänaval nii silma kui ka kõrva.
