Tervise ja Heaolu Infosüsteemise Keskuse piiriülese andmevahetuse teenusehalduri Katre Pruuli sõnul ei olnud sel aastal olnud mitte ühtegi päeva, kus poleks toimunud mõnda Eesti digiretseptiga ravimi ostu välismaal või vastupidi, välismaa digiretseptiga ravimi ostu siin.

Kõige sagedamini kasutavad seda võimalust Eestis viibivad soomlased, kellega retseptiandmete liikumine avati 2019. aastal.

„2020. aastal avas sama võimaluse eestlastele ka Soome ja sellest ajast kuni tänaseni on seal eestlaste poolt digiretseptiga ravimeid ostetud üle 8400 korra,“ rääkis Pruul. „Eestis on soomlaste poolt digiretseptiga ravimeid ostetud aga juba üle 20 000 korra.“

Keskmine teenuse kasutamise sel aastal on olnud 31 ostu päevas.

Pruul ütles, et lähiaastate plaani kohaselt saab digiretsepte kasutada 25 Euroopa riigis. „Eestile lähemad riigid, kes veel teenusega liitunud ei ole, nagu Läti, Leedu ja Rootsi, on aktiivselt sellega tegelemas ning loodetavasti on ka neil juba lähitulevikus võimalik teenusega liituda.“

Retseptiandmevahetus toimub üle turvalise plavormi, mida arendab ja haldab Euroopa Liit. Teenusega liitumiseks peavad riigid looma digitaalse valmisoleku ja oma kohalikud süsteemid selle platvormiga liidestama.

Kõige värskemat infot, millised riigid on teenusega liitunud ning mis on piiriülese andmevahetuse teenuses olulist, saab lugeda TEHIKu kodulehelt tehik.ee/piiriulene-andmevahetus