Määrus kiideti parlamendis heaks 340 poolt- ja 279 vastuhäälega, erapooletuid oli 21.

Raportöör Jan Huitema ütles, et uus määrus soodustab heiteta ja vähese heitega sõidukite tootmist, mis on väga oluline, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

„Muutsime ulatuslikult 2030. aasta eesmärke ja kehtestasime 2035. aastaks nullheitenormid. Sellega tagame autotööstusele selge perspektiivi ning ergutame tootjaid innovatsioonile ja investeeringutele. Heitevabad autod muutuvad tarbijale odavamaks, kasutatud sõidukite turg tekib kiiremini ning säästev autosõit saab kõigile kättesaadavaks,“ ütles ta.

Nüüd peab uue määruse teksti ametlikult heaks kiitma ka nõukogu. Varsti pärast seda avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas.

Terras: tehti väga vale otsus

Erakonda Isamaa kuuluv Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras oli otsuse suhtes aga väga kriitiline.

„Täna võitsid Euroopa Parlamendis sisuliste argumentide asemel loosungid. See ei ole realistlik eesmärk, sest tänane tehnoloogia ei ole sellisteks järskudeks keeldudeks piisaval tasemel,“ sõnas ta. „Otsus tähendab ka vajadust investeerida oluliselt rohkem elektritootmisse, kuid näeme Euroopas tohutut vastumeelsust juhitavatele tootmisvõimsustele – tuumaelektrijaamad, põlevkivi –, kuid suurt laadimisvõrku ainult tuulikutega üleval ei hoia.“

Ta arvas ka, et lisaks võib keeld tekitada „Havanna efekti“ – olukorra, kus 2035. aastast alates veerevad Euroopa tänavatel üle kümme aastat vanad autod, sest inimesed ei saa või ei ole valmis endale elektriautot ostma.

„See aga tähendab, et saavutati soovitule risti vastupidi tulemus. Sisepõlemismootoritega sõidukite tootmise keeld ei saa põhineda loosungitel. Igasugused muudatused peavad arvestama tegelike asjaolude ja ettevõtete suutlikkusega. Täna tehti väga vale otsus,“ leidis Terras.

KOMMENTAAR

Autode müügitarkvarafirma AS Modera juhataja Raido Toonekurg: lähimail aastail kummitab veel muna-kana probleem

„Vaadates 2022. aasta trendi, kus elektriautode turu osakaalu kasv oli ainult 3%, on see selgelt liiga vähe saavutamaks 2035. aastaks seatud eesmärke. Kui korrutame 3% kümnega, siis aastaks 2032 on elektriautode turu osakaal ainult 42%. Kindlasti kiirendab elektriautode müügi kasvu lähema 2–5 aasta jooksul turule jõudvate uute elektriauto mudelite lisandumine, mis peaks olema hinnalt odavamad ning sõiduulatuselt paremad.

Teadlikkuse kasv on samuti väga kriitiline. Praeguseks on teadvustatud, et 2035. aastal ei saa enam Euroopas sisepõlemismootoriga uusi autosid registreerida, kuid tarbijad ei ole veel enda jaoks läbi mõelnud ja selgeks teinud auto kasutamise muutusi, mis kaasnevad elektriautodega. Kindlasti võetakse lähimatel aastatel seoses laadimistaristu arenguga paljud hirmud maha ning siis näeme loodetavasti palju kiiremat elektriautode osakaalu kasvu. Alates aastatest 2026–2027 võiks see osakaalu kasv ulatuda 10%ni aastas, siis on võimalik jõuda 2035. aastal seatud eesmärkideni.

Lähimail aastail kummitab veel muna-kana probleem. Kuna ei ole piisavalt elektriautosid, siis ei kiirustata taristut kiiresti arendama, ja kuna ei ole taristus, siis ei osteta elektriautosid. Oluliselt suuremale elektriautostumisele saavad ikkagi kaasa aidata erinevad maksulised soodustused, nagu on tõestatud Norra näitel.“