02.02.2023, 00:10

STALINGRAD 80 | „Hitler oleks nagunii kaotanud, kuid sakslastele jäänuks lootus mitte täielikult kaotada!“

(143)

„Paljud Vene ja Nõukogude ajaloomüüdid jõuavad meieni „ringiga“ läbi lääne.“
„Näiteks talvel 1941/42, kui ta ülemjuhatuse enda peale võttis, päästis just Hitleri jäärapäisus, iga punkti ja lõigu visa kaitsmise nõudmine ilma selge põhjuse või plaanita, miks seda antud juhul tehakse, Saksa idarinde.“
Sakslasi tabas 1942. aastal „žanri kriis“.

Taavi Minnik

taavi.minnik@delfi.ee

Punaarmee sõdur vangivõetud sakslasega

FOTO: Bundesarchiv, Bild 183-E0406-0022-011 / CC-BY-SA 3.0 | Wikimedia Commons

Teise maailmasõja tulemuse otsustasid ressursid, majandus ja geopoliitika, mitte mõni sõja üksik lahing või episood, leiab ajaloolane Andres Adamson.

80 aastat tagasi, 31. jaanuaril 1943 alistus Stalingradis – tänase nimega Volgogradis – Saksa kindralfeldmarssal Friedrich Paulus. 2. veebruaril 1943 alistus linnas Saksa armee „põhjakatel“. Sellega sai viis ja pool kuud kestnud ning üle miljoni inimelu nõudnud lahing läbi.

Sakslaste 1942. aasta pealetungi eesmärgiks oli ära võtta Bakuu oma naftaga ja Stalingrad. Nende poole liikusid Saksa armee põhijõud. Võitlus Stalingradi enda pärast algas septembris. Lahing toimus sõna otseses mõttes iga maja, iga tänava ning iga meetri pärast. Hitler oli nördinud ja nõudis Stalini-nimelise linna vallutamist. Kuid tema ootustel ja plaanidel ei olnud määratud täide minna: novembri keskel langesid sakslased lõksu, mille lõi 19. novembril 1942 alanud Punaarmee operatsioon Uraan. Nõukogude väed kohtusid nelja päeva pärast Kalatši linna lähedal ja sulgesid Stalingradis olevad Saksa väed piiramisrõngasse. Sakslased proovisid piiramisrõngast murda väljast, kuid see ei õnnestunud. Hitler andis Paulusele ja tema armeele käsu mitte positsioone ära anda ja võidelda lõpuni.

Kommenteeri Loe kommentaare (143)