Vinge leid: väljamõeldiseks peetud Rooma keiser Sponsianus osutus reaalselt elanud ajalooliseks isikuks

Usurpaator Sponsianus osutus reaalselt elanud ajalooliseks isikuks, sellel on suur tähtsus nii Rooma impeeriumi ajaloole laiemalt, aga ka näiteks Rumeenia varasemale ajaloole.

300 aastat tagasi leitud vana kuldmünti peeti võltsinguks ja sellel kujutatud keisrit Sponsianus I peeti pikalt väljamõeldud tegelaseks. Nüüd on teadlased aga avastanud, et mõlemad on ehtsad ja ajaloost kustutatud Rooma keiser oli tõesti olemas. Uudisest teatab BBC.

Münt leiti Transilvaaniast, mis oli pikalt Rooma impeeriumi piirialaks. Münt kogus kaua muuseumihoidlas tolmu, sest 19. sajandi numismaatikaeksperdid tunnistasid mündi võltsinguks. Nüüd on teadlased aga kindlad, et mikroskoobi all uuritud kriimud tõestavad, et münt oli 2000 aastat tagasi käibel. Uurimistöö juht Londoni ülikooli kolledži professor Paul Pearson ütles BBCle, et tegu on üllatava leiuga. „Leidsime keisri. Teda peeti väljamõelduks ja ta kirjutati ajaloo jaoks maha, kuid me arvame, et ta oli päriselt olemas ja tal oli ajaloos oma roll,“ räägib Pearson.

Münt oli osa väikesest leiust, mis avastati 1713. aastal. Kuni 19. sajandi keskpaigani usuti, et tegemist on ehtsa Rooma mündiga. Siis aga kahtlustasid toonased eksperdid, et tegu võib olla võltsijate tööga. Sellele järeldusele jõudis tolleaegne juhtiv numismaatikaekspert Prantsusmaa Rahvusraamatukogust Henry Cohen. 1863. aastal uuris ta münti oma kataloogi jaoks ja jõudis järeldusele, et see oli hilisem võltsing, mis pealegi halvasti vermitud. Teised numismaatikud nõustusid temaga ja tänapäevani pole Sponsianuse münti numismaatikute kataloogides mainitud.

Professor Pearson juhtis aga tähelepanu mündi pinnal olevatele kriimustustele, mis tema arvates viitas sellele, et münt oli käibel. Ta võttis aasta eest ühendust Glasgow ülikooli Hunteriani muuseumiga, kus münti säilitati, ja palus, et tal lubataks seal koos teiste teadlastega uurida. Münti uuriti võimsa mikroskoobi all ning kinnitati, et münt oli kunagi reaalselt kasutusel. Hunteriani muuseumi mündikogu hoidja Jesper Ericssoni sõnul näitas keemiline analüüs, et mündid maeti sadu aastaid tagasi.

Nüüd peavad teadlased vastama küsimusele, kes oli Sponsianus. Ajaloolased oletavad, et tegemist oli sõjapealikuga, kes kuulutas end Daakia – Rooma impeeriumi kõige kaugema ja raskemini kaitstava provintsi – keisriks. Daakia on tänapäevane Rumeenia.

Arheoloogilised uuringud on kindlaks teinud, et Daakia eraldus ülejäänud Rooma impeeriumist umbes aastal 260 pKr. Sel ajal levis katk, Daakiat ründasid sarmaadid ja gootid, Rooma impeeriumis käis kodusõda ning impeerium lagunes.

Jesper Erikssoni sõnul võttis Sponsianus vaenlastest ümbritsetud ja Roomast ära lõigatud Daakias kaose ja kodusõja tõttu võimu enda kätte, kaitstes Daakiat kuni korra taastamiseni ja provintsi maha jätmiseni aastatel 271–275 pKr. „Meie tõlgenduse kohaselt vastutas ta sõjaväe ja tsiviilelanikkonna üle kontrolli säilitamise eest, kuna Daakia oli täielikult ära lõigatud. Ja selleks, et tagada provintsis majanduse toimimine, otsustati vermida oma mündid,“ selgitab Ericsson.

See teooria selgitab, miks mündid ei näe välja nagu Rooma mündid. „Nad ei pruukinud teada, kes on tõeline keiser, sest Rooma riigis oli käimas kodusõda. Kuid nad vajasid kõrgemat juhti, ajal, kui Roomas polnud võimu. Ta võttis juhtimise üle ajal, mil sellist käsuandjat vaja oli,“ räägib professor Pearson.

Kui Briti teadlased olid veendunud, et münt on ehtne ja Sponsianus reaalne ajalooline isik, teatasid nad sellest ka oma Rumeenia kolleegidele. Transilvaanias asuva Brukenthali rahvusmuuseumi direktori kohusetäitja Alexandru Constantin Chituta sõnul on leid Transilvaania ja Rumeenia ajaloo seisukohalt huvitav. „Eelkõige Transilvaania ja Rumeenia ajaloo jaoks, aga ka Euroopa ajaloo jaoks tervikuna. Kui teadusringkonnad neid tulemusi aktsepteerivad, tähendab see Rumeenia ajalukku veel ühe olulise kuju lisandumist,“ ütles Chituta.