„Ideaalne otsus see meie jaoks ei ole, see väljatõmbamine annab vale sõnumi meie avalikkusele. Seda me nägime ka: britid üritasid seda natukene varjata ja meie kaitseministeerium ütles, et kõik pidigi nii minema. Tegelikult oli aga sõnum, et britid arvavad nüüd, et [Ukraina] konflikt on läbi ja nad võivad jälle ära minna,“ ütles Riho Terras Kuku raadio saates „Välismääraja“.

Riho Terras märkis, et Eesti ankurliitlase Suurbritannia otsus tuua siia täiendavalt 700 sõdurit oligi tehtud ajutisena, ent Eesti lootis, et äkki ajutine muutub püsivaks.

„Me peame brittidega edasi rääkima. Me peame tagama selle, et Madridis vastu võetud otsuseid tõlgendatakse meile kasulikus suunas. Ja et ka Lõuna-Eestisse tekiks üks lahingugrupp,“ märkis ta.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik märkis saates, et vahepealne suurendamine oli suuresti Briti poliitilise eliidi eelisotsus, Briti kaitseväelased olid selles osas alati skeptilised, väites seda, et neil ei ole piisavalt üksusi, mida väljapoole roteerida.

„Võib olla mängis siin rolli ka Briti peaministri vahetumine – Boris Johnson oli väga aktiivne sel teemal ja ta väga aktiivselt surus. Ideaalne otsus see meie jaoks ei ole,“ leidis ka Kannik.

Saatekülaliste hinnangul on palju paremas seisus Leedu, kus ankurliitlane Saksamaa on Madridi otsuste realiseerimisel märksa kiiremini ja efektiivsemalt tegutsenud, samas kui britid üritavad „mingit vaheasja käia“. Kõige hullemas seisus olevat kindral Terrase hinnangul aga Läti, kuna nende ankurliitlane Kanada üldse reaalselt sõjaliselt ei mõtlevat – sinna polevat Ukraina sõda veel kohale jõudnud.

Eesti kaitseministeerium tegi 8. novembril küll põhjaliku pressiteate selle kohta, mida kõike britid Eesti kaitsesse tulevikus plaanivad, ent jättis selles poole sõnagagi mainimata, et üks Briti lahinguüksus Eestist detsembris lahkub ehk et brittide kohalolek väheneb kaks korda.

Just täiendava liitlaste üksuste saabumine Eestisse on olnud ka kaitseminister Hanno Pevkuri peamine ettekääne Nursipalu harjutusvälja ulatuslikule laiendamisele Võrumaal. „Venemaa kallaletung Ukrainale, NATO otsus tugevdada oma idatiiva kaitset ja Eesti kaitsevõime suurendamine on tinginud vajaduse harjutusvõimaluste laiendamiseks ja täiendavate liitlaste vastuvõtuks,“ ütles ta sel nädalal.

Kaitseministeerium ei ole seni teada andnud, millised liitalaste täiendavaid üksusi on Nursipallu plaanitud saata.

Eestisse jääb 900 Briti sõdurit üksusest Tema Majesteedi Kuninglikud Husaarid, kes paiknevad Tapal.

Jaanuaris saabuvad Eestisse Chinook transpordikopterid, märtsis lisanduvad Apache’i ründekopterid, aprillis tulevad hävituslennukid Typhoon ja mais tuleb korraks Kevadtormile täiendav lahingugrupp. Samuti jäävad Eestisse 2022. aasta suvel liitlaste lahingugrupi tugevduseks toodud mitmikraketiheitjad (MLRS) M270 ja lühimaa õhutõrjesüsteemid Stormer.