Suurbritannia Bathi ülikooli astronoomid uurivad lühikest, kuid teaduse seisukohalt väga huvitavat gammakiirguse sähvatust GRB 180618A. See tekkis kahe neutrontähe kokkupõrke tõttu, kirjutab ScienceAlert.
Analüüs näitas, et kosmiliste kehade kokkupõrke otsene tulemus ei olnud mitte must auk, nagu teadlased eeldasid, vaid tugevasti magnetiseeritud neutrontäht ehk magnetar. Pealegi osutus see arvutuslikust maksimaalsest massist oluliselt raskemaks. Antud teaduslik kurioosum vältas umbes päeva. Pärast seda neeldus tekkinud magnetar musta auku. „Üldiselt arvati, et nii suur ja pika elueaga neutrontäht on võimatu,“ sõnas astronoom Nuria Jordana-Mitjans. „Miks ta nii kaua eksisteeris, on mõistatus, millele meil pole veel vastust.“
Vaatlused tekitavad küsimusi ka neutrontähtede põrkumisega kaasnevate ülivõimsate sähvatuste allika kohta, mida nimetatakse lühikesteks gammakiirguse purseteks. Seni arvati, et need puhangud – kõige energiarohkemad sündmused universumis pärast „suurt pauku“ – said alguse vastsündinud musta augu poolustelt. Kuid sel juhul pidi vaadeldud gammakiirguse purse tulenema neutrontähest endast, mis viitab sellele, et mängus oli täiesti teine protsess.
GRB 180618A-d on uuritud juba mõnda aega. See avastati juunis 2018. Gammakiirguse purse ületas piltlikult öeldes 10,6 miljardit aastat, et jõuda Maa teadlaste teaduslike instrumentide nägemisvälja.
