Rootsi teadlased: SARS-CoV-2 võib aktiveerida „uinunud“ viirused ja põhjustada pikka COVIDit

Linköpingi ülikooli bioloogide avaldatud teadusartiklist järeldub, et SARS-CoV-2 võib „äratada“ varem organismi tunginud viirused ja põhjustada sellega pikka COVIDit.

Linköpingi ülikooli bioloogid avastasid, et SARS-CoV-2 aktiveerib viiruseid, mis on eelkõige kroonilise väsimuse sündroomi all kannatavatel inimestel pärast varasemaid infektsioone rakkudes latentseteks muutunud. Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Frontiers in Immunology, vahendab Medical News.

Varem on teadlased oletanud, et pika COVIDi põhjuseks võib olla tõsiasi, et tõsine infektsioon aktiveerib viirused, mis on pärast varasemat nakatumist keharakkudes varjatud on – näiteks herpese. Nende „ärkamine“ põhjustab pika COVIDi sümptomeid.

Uuringus osales 95 kroonilise väsimuse sündroomi diagnoosiga patsienti ja 110 tervet inimest. Nad andsid ühe aasta jooksul neli korda vere- ja süljeproove.

Teadlased analüüsisid proove SARS-CoV-2 ja latentsete viiruste vastaste antikehade esinemise suhtes ning leidsid koroonaviirusest paranenute süljest tavaliste herpesviiruste vastased antikehad ning enamik neist proovidest pärinesid kroonilise väsimussündroomiga inimestelt.

Üks leitud viirustest oli Epstein-Barri viirus, mis nakatas peaaegu kõiki inimesi maailmas. Enamik inimesi nakatub Epstein-Barri viirusega lapsepõlves kerge infektsioonina. Seejärel jääb viirus kehasse paljudeks aastateks „uinunud“ kujul. Epsteini-Barri viirus võib hakata paljunema olukordades, kus immuunsüsteem on tõsiselt nõrgenenud. Viiruse aktiveerimine põhjustab väsimust, autoimmuunreaktsioone ja lümfoomi suurenenud riski.

Uurimuse autorid märgivad, et pika COVIDi olemuse mõistmine võimaldab haigusseisundit paremini diagnoosida, ravida ja uurida.