Tema sõnul alustas juba aastal 1958. C.D. Keeling Maa atmosfääri CO2 kontsentratsiooni seiret ning sellest ajast alates on süsihappegaasi kontsentratsioon kasvanud 85 ppm-i ja jõudnud tänaseks - 64 aastat hiljem - tasemeni 415 ppm.

Kaader esinemisest

Heikki Junninen ütles oma eilsel Tartu ülikooli loodusteaduste konverentsil peetud esitluses, et kõik, mis me õhku paiskame, püsib peal mõnda aega ja tuleb sealt ära. Ainus erand on vesinik, mis võib ka Maa gravitatsiooniväljast kosmosesse lahkuda. Kõik ülejäänud asjad kas püsivad atmosfääris, lagunevad, reageerivad või sadestuvad.

Nii püsivad lämmastikoksiid ja vääveldioksiid atmosfääris paar päeva, aerosooli osakesed 10 päeva, osoon 20 päeva. Metaan aga 12 aastat, naerugaas 100 aastat ja süsinik dioksiid ehk süsihappegaas lausa 200 aastat.

„Miks ta on seal 200 aastat? Aga sellepärast, et ta on atmosfääri oksüdatsioonireaktsioonide lõpp-produkt – sealt enam edasi minna kuskile ei ole, ta ei reageeri enam mitte millegagi, temast ei saa mitte midagi. Ja tal ei ole ka kadusid,“ tõdes Junninen.

Ainuke viis, kuidas süsihappegaas saab atmosfäärist kaduda, on mingisuguse pinnaga kokku puutumine – ta peab kokku saama kas ookeaniga või taimelehega, mis ta sealt välja seob.

„Aga atmosfääris 10 kilomeetri kõrgusel olev CO2 – seal ei ole ühtegi kadu tekitavat protsessi,“ tõdes professor. „Ja sellepärast ta seal püsib. Püsib 200 aastat. Kui me täna lõpetaks emissioonid, siis mõju tuleb nähtavale alles tunduvalt hiljem.“

Kaader esinemisest

Heikki Junninen rääkis oma ettekandes ka sellest, et Pärnumaa Tahkuse mõõtejaama andmetel on peamiselt autode tekitatav NO2 tase Eesti õhus märgatavalt langenud ja põhjuseks on nähtavasti sisepõlemismootorite kvaliteedi paranemine.

Ta märkis ka seda, et Ukraina sõna ajal on sealt Eestisse jõudnud õhumassid kuuel korral, kuid nende keemilist signaali ei ole veel kindlaks tehtud. Koroonapandeemia ajal vähenes Eestis rekordmadalale ka aerosoolide tase ning Nord Streami torujuhtume plahvatuse mõjul täheldati ka Eesti (Järvselja mõõtejaamas) atmosfääris metaani taseme lühiajalist pooleteistkordset kasvu.