INTERVJUU TEADLASEGA | Suur võimalus: Eesti on ideaalne koht tulevikukütuse vesiniku tootmiseks
(101)Tartus on juba olemas mitteavalik vesinikutankla
Eestit hakkab läbima riikidevaheline Nordic Hydrogen Route vesinikutoru
Eestil on paari ettenägeliku sammuga võimalus asuda tootma tulevikukütust vesinikku märksa odavamalt ja rohelisemalt, kui seda praegu kogu maailmas tehakse, leiab intervjuus Fortele Tartu ülikooli keemiainstituudi keemik Riinu Härmas.
Härmas leiab, et jätkusuutlik majandus Eestis ei ole võimalik ilma vesinikuta. Ta toob muu hulgas näite, et vaid poolest klaasist veest saab toota piisava koguse vesinikku, et läbida autoga ühe kilomeetri .
Alustame kõige lihtsamast: milleks on üldse vaja vesinikku põletada? Miks me sellele nii palju tähelepanu pöörame, meil on ju gaas, nafta, põlevkivi ja pelletid – milleks veel vesinik?
Ükskõik, mida muud me põletame, alati tekib süsihappegaasi ja muid tihti ka muid saasteaineid. Olgu selleks puit, paber või fossiilsed kütused. Vesiniku molekul koosneb aga vaid vesiniku aatomitest ja süsinikku ei ole mitte kuskilt tulemas. Seega vesiniku põlemisel tekib ainult vesi.
Täpsustuseks siiski - kui vesinikku kasutab kütuseelement, tekib ainult puhas vesi, kui vesinikku kasutatakse sisepõlemismootoris, siis tegelikult tekib ka reostavaid lämmastikoksiide, sest leegi temperatuur on kõrge ja õhu koostises olev lämmastik siis ka leegis reageerib.
Meie arendatavas autode vesinikutehnoloogias ehk kütuseelementides tegelikult ei olegi see päris vesiniku põlemisreaktsioon, st leeki ei ole. Selle asemel toimub vesiniku reaktsioon hapnikuga palju kontrollitumalt ja efektiivsemalt spetsiaalsete materjalide abil
Keemiatundides õpetati meile, et põlemise või oksüdeerimise eelduseks on alati kokkupuude hapnikuga. Vesinik ei vaja sedagi?
Vesikuautodes ehk vesiniku kütuselemendiga varustatud elektriautodes toodetakse selles kütuseelemendis elektrit ikkagi vesinikust ja hapnikust, aga ilma põlemiseta, ilma leegita.
