Eestlased üritavad Euroopa Liidu digiallkirjade kakofooniat likvideerida

Euroopa Liidus peaksid liikmesriigid üksteise standardikohaseid digiallkirjasid teoreetiliselt tunnustama, mida nad päriselus muidugi ei tee. Proovigu meist keegi näiteks Eesti digiallkirjaga hagi Portugali kohtusse saata…

Nüüd on kaks ettevõtet - elektroonilise allkirja ja identifitseerimislahendustega tegelev Rootsi Scrive ja ELi eIDAS määrusele vastavaid digallkirja ja autentimise liideseid loov Eesti firma eID Easy löönud käed, et koos probleemile lahendus leida.

„Partnerluse esmane eesmärk on pakkuda juurdepääsu elektroonilistele isikutuvastuse ja digiallkirja lahendustele kogu Euroopas,“ teatas ettevõtted.

eID Easy juhi Margus Pala sõnul on igas riigis olemas oma digiallkirja lahendused, mis töötavad veidi omamoodi. Euroopas on üle 200 erinevat digiallkirja teenusepakkuja. Pala ettevõte platvorm tahab koostöös rootslastega kõik need lahendused koos töötama panna, et sõltumata riigist saavad kõik ühte ja sama dokumenti allkirjastada endale harjumuspärase vahendiga.

eID Easy ja Scrive koostöö keskendub esimeses etapis siiski vaid Eestile, Leedule ja Lätile, kunagi on oodata järge teistes riikides.

„Kuna ettevõtted muutuvad järjest üleilmsemaks ja nõudlus elektrooniliste allkirjade piiriülese ühilduvuse järele kasvab, ei tohi dokumentide allkirjastamise vajadus ärisuhete loomist raskemaks muuta. Levinuim näide oleks see, kui äritehingu sooritamiseks on vaja näiteks Soome, Rootsi ja Eesti otsustajate allkirja,“ ütleb Scrive’i tootejuht Martin Röver-Parkes.

„KoostööseID Easyga saame tagada, et kõigi selliste juhtumitega seotud isikute allkirjad on õiguslikult siduvad ja kehtivad. Nii saavad ettevõtted lihtsustada piiriülest kaupade, teenuste ja ideede vahetamist,“ lisab ta.

Kõik eID Easy rakendusliideste ehk API-de kaudu allkirjastatud dokumendid on juriidiliselt kehtivad kogu Euroopas ning nad on täiesti võrdväärsed traditsiooniliste käsitsi antud allkirjadega.