Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla selgitas Fortele, et retseptiravimiteks muutuvad kodeiini sisaldavad ravimid. „Kodeiin on opioid, mille valuvastase toime alus on see, et see muutub organismis morfiiniks. Seetõttu on ka kodeiini suuremate annustega võimalik saavutada joovet ja see tekitab sõltuvust. Sellel eesmärgil ravimit kuritarvitatakse,“ nentis Uusküla. „Vihjeid kuritarvitamise suurenemisest laekus ravimiametile apteekritelt ja psühhiaatritelt mitme aasta vältel, ka juba enne koroonapandeemia algust. Seega seos pandeemia aja ja ravimite kuritarvitamise vahel puudub.“
Uusküla lisas, et kodeiini on Eestis turustatavatest kombinatsioonravimitest (kus lisaks paratsetamool või paratsetamool ja kofeiin) kuritarvitatud kahel moel. Esiteks nii, et kodeiin eraldatakse teistest toimeainetest joobe saamise eesmärgil. Veelgi ohtlikum on kuritarvitamine kombinatsioonravimina, sest sellisel juhul kasutatakse ravimit ettenähtust kümnetes kordades suuremas koguses ning sellega kaasneb paratsetamooli üleannustamisest tulenev oht mürgistuse ja/või maksakahjustuse tekkeks.
„Otsuse vajaduse ja mõju arutellu kaasasime psühhiaatrid, perearstid ja apteekrid, kes nägid samuti vajadust kuritarvitamise tõttu kättesaadavust piirata,“ sõnas Uusküla.
Ravimiameti andmetel on ka teistes riikides kodeiinile väärkasutuse tõttu tähelepanu pööratud ning rakendatud vajalikke lisameetmeid. „Austraalias klassifitseeriti 2016. aastal kõik kodeiini sisaldavad ravimid retseptiravimiteks ning hilisemad uuringud näitasid, et opiaatide/kodeiiniga seotud mürgistuste arv langes sellega seoses 50 protsenti. Prantsusmaal klassifitseeriti 2017. aastal kõik kodeiini sisaldavad ravimid retseptiravimiteks,“ lausus Uusküla.
Lõpetuseks märkis ta, et rohkem pole praegu arutelus ühegi käsimüügiravimi muutmist retseptiravimiks.
