Vaade ajalukku: sada aastat tagasi pandi Eestis antivakserid türmi

Eesti tervisemuuseum avastas oma kogudest sada aastat vana vaktsineerimistunnistuse ning märgib oma kommentaaris, et tol ajal ähvardas rõugete vaktsineerimisest keeldunud inimesi suur trahv või lausa vanglakaristus.

Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo märkis, et esimesi rõugepanemisi ehk rõugete inokulatsiooni (pookimist) katsetati Eesti aladel juba 18. sajandi teisel poolel, kuid uus ja võõras meetod sai oodatust jahedama vastuvõtu osaliseks. Kasuks ei tulnud ka vaimulike, eriti vennastekoguduste levitatud hirmsad kuulujutud, mis õhutasid rahva vastuseisu.

Laialdasemalt hakati rõugete vastu vaktsineerima 19. sajandi alguses, mille tõttu suremus sellesse haigusesse vähenes tuntavalt. Vaktsineerimist korraldasid rõugepanemise komiteed, mida oli Eestimaa kubermangu peale kokku neli. Selleks palkas kohalik kreisarst nn rõugepanijad, kellele maksti tasu vallalaekast – 25 kopikat iga vaktsineeritud pealt.

„Vanemad, kes oma lapsi vaktsineerima ei toonud pidid trahvi maksma (50 kopikat),“ tõdes Rinaldo oma kommentaaris.

Esimese iseseisvuse ajal tehti laste rõugetevastane vaktsineerimine aga lausa kohustuslikuks.

„Vaktsineerimine oli tasuta. Vanemaid, kes sellest hoidusid ähvardas rahatrahv või kuni kolmekuune vanglakaristus,“ lisas teadur. „Pesemata ja mustades riietes lapsi võidi vaktsineerimast keelduda ja neile määrati selleks uus kuupäev.“

Vaktsineeritutele väljastati aga tunnistus, mis tuli hoolega alles hoida:

Dokumendi asukoht Eesti Muuseumide Veebiväravas: https://www.muis.ee/et/museaalview/2407622

Tunnistus võeti kaasa kui 6-8 päeva möödudes mindi „järelevaatusele“, kus vaadati üle, kas vaktsineerimine on õnnestunud – vaktsineerimise kohale pidid tekkima pisikesed villid ja punetav põletik.

Rõugeid peetakse ainsaks nakkushaiguseks, millest inimkond on lõplikult võitu saanud. Viimane teadaolev rõugetesse haigestumise juhtum leidis aset 1977. aastal Somaalias. Eestis lõpetati rõugete vastu vaktsineerimine 1980. aastal. Rõugeviirust säilitatakse maailmas veel kahes teaduskeskuses – Moskvas ja Atlantas.

Baltisaksa kultuuriloolane Friedrich Amelung on väitnud, et 18. sajandil moodustasid rõuged laste surma põhjustest osades kihelkondades 50-75%. Tüsistusena tõid rõuged lisaks armistunud näole osadel ellujäänutel kaasa näiteks pimedaks jäämise ja harvadel juhtudel jäsemete deformatsiooni.