Arheoloogid leidsid Iisraelist aarde, mis koosneb 44 Bütsantsi kuldmündist, mis pärinevad 7. sajandist pKr. Vanast Baniase linnast leiti väljakaevamistel mündileid, mis kaalub umbes 170 grammi, edastab BBC.
Iisraeli antiigiameti mündispetsialisti dr Gabriela Bijovski sõnul vermiti osa leitud münte Bütsantsi keisri Flavius Phokase (602–610 pKr) ajal, enamik aga tema järeltulija Herakleios I ajal.
Teadlaste sõnul peideti aare 635. aastal, kui moslemid selle piirkonna vallutasid. Mündileid tuli välja ühe seina seest. „On lihtne ette kujutada, kuidas omanik oma varanduse peitis, et päästa see sõjast, lootes kunagi tagasi tulla ja oma mündid välja kaevata. Kuid tagantjärele teame, et tal see ei õnnestunud,“ kommenteeris väljakaevamiste juht Yoav Lerer. Moslemid vallutasid Levandi Bütsantsilt 634-638.
Lisaks müntidele on arheoloogid leidnud sellest iidse linna elamukvartalist ehitiste jäänuseid, kanaleid ja veetorusid, pronksmünte ja palju muud.
Baniase linn on kristluses erilisel kohal, sest piibli järgi ütles Jeesus reisil Baniasesse Peetrusele: „Sellele kaljule (sellele kivile) ehitan ma oma kiriku.“ Enne kristlust oli Banias paik, kus kummardati paane, vanakreeka jumalusi, keda austasid eelkõige karjased.
Bütsantsi kõige hinnalisem kuldmünt oli solidus. Bütsantsi keisrid asendasid selle 11. sajandil teise kuldmündi, hyperpyroniga. Kullasisaldus oli solidustes Bütsantsi varasemal perioodil reeglina 95,8%. Bütsantsi mündid on kollektsionääride seas hinnatud, nende hind on oksjonitel küündinud kuni 65 000 euroni. Antud mündiaare kuulub riigile ja eksponeeritakse tulevikus kõigile huvilistele.
