Suure hävimisohu ja meretaseme tõusu ohu tõttu „viimsepäevaliustiku“ hüüdnime saanud Antarktika liustik võib lähiaastatel kiiresti sulada. See suurendab teadlaste muret ookeani veetaseme tõusu pärast, mis kaasneb Thwaitesi liustiku võimaliku hävinguga, kirjutab CNN.

Thwaitesi liustik, mis on võimeline tõstma ookeanide veetaset mitme meetri võrra, on planeedi soojenedes oma veealuses põhjas erodeerunud. Ajakirjas Nature Geoscience avaldatud uues uuringus on teadlased kaardistanud liustiku taganemise ajaloo vältel, lootes selle minevikust õppida, mida võib liustik tulevikus teha.

Nad leidsid, et mingil hetkel viimase kahe sajandi jooksul oli liustiku põhi merepõhjast eraldunud ja liikunud kiirusega 2,1 kilomeetrit aastas. See on kaks korda rohkem, kui teadlased on viimase kümnendi jooksul täheldanud. See kiire kokkuvarisemine võis aset leida „hiljuti 20. sajandi keskel“, ütles uuringu juhtiv autor ja Lõuna-Florida ülikooli meregeofüüsik Alastair Graham.

See viitab sellele, et Thwaites võib lähitulevikus hakata kiiresti liikuma, kuna ta taandub merepõhja harja kohalt, mis aitab teda paigal hoida. „Tänapäeval on Thwaites tõesti „naeltega kinni“ ja me peaksime ootama suuri muutusi tulevikus – isegi aastast aastasse –, kuna liustik taandub oma kanalis madala harja pealt,“ ütles Robert Larter, meregeofüüsik ja üks uuringu kaasautoritest.

Thwaitesi liustik on suurem kui kolm Balti riiki kokku. Kuid see on vaid osa Lääne-Antarktika jääkilbist, mis sisaldab piisavalt jääd, et tõsta merepinda kuni 4,9 meetri võrra.

Kuna kliimakriis on ägenenud, on piirkonda tähelepanelikult jälgitud selle kiire sulamise ja rannikualade suurema hävimise potentsiaali tõttu. Juba 1980. aastatel avastasid teadlased, et kuna Thwaitesi liustik asub merepõhjas, mitte maismaal, võivad soojad ookeanihoovused seda altpoolt sulatada, põhjustades destabiliseerumist.

2001. aastal näitasid satelliidiandmed, et liustiku piir taandus umbes 1 kilomeetri võrra aastas. 2020. aastal leidsid teadlased tõendeid selle kohta, et soe vesi voolas läbi liustiku põhja, sulatades selle altpoolt.

Veel ühes 2021. aasta uuringus leiti, et Thwaitesi põhi, mis aitab liustikku stabiliseerida ja hoida jääl vabalt ookeani voolamast, võib laguneda viie aasta jooksul. Selles uuringus jõudsid teadlased järeldusele, et Thwaites suudab taanduda palju kiiremini, kui varem arvati.

Alastair Graham ütles, et meeskond loodab varsti naasta, et koguda merepõhjast proove ja teha kindlaks, millal on toimunud varasemad kiired sulamised. See võib aidata teadlastel ennustada tulevasi muutusi. Ta rõhutab, et antud liustiku sulamine toimub siiski palju kiiremini, kui varem arvatud.