Ainuüksi juulis blokeeris Elisa Netivalvur 91 599 erinevat rünnakut, ületades seni rekordilise juunikuu intsidentide hulga enam kui viiekordselt.
Kõige suuremat ohtu nutiseadmete kasutajatele kujutavad endas erinevat sorti pahavara ning andmepüügikampaaniad, mille hulk tõusis juulis eelneva kuuga võrreldes vastavalt 480% ning 55%.
Ühtekokku üritati juulis Netivalvuri teenust kasutavatelt klientidelt andmeid välja petta enam kui 2000 korda, samas kui seadmeid üritati pahavaraga nakata ligi 90 000 korda.
„Suve hakul hakkas ohtude hulk märkimisväärselt tõusma ning eriti aktiivseks muutusid just petised, kes üritavad inimestelt raha ja andmeid kätte saada. Harilikult võtavad sellised petukampaaniad e-kirjade, otsesõnumite või SMS-ide vormi, kus lubatakse võita iPhone’e või e-poodide kinkekaarte,“ rääkis Elisa uute teenuste valdkonna juht Meelis Seer. „Pettuste osaks on harilikult ka link, kuhu suunatakse kasutaja oma andmeid sisestama, et seejärel nende abil pettusega edasi liikuda.“
Petukampaaniate kõrval on viimase suurema ohutrendina viimaste kuude jooksul esile kerkinud bot-võrgud, mis üritavad pahavara levitamise teel orjastada kasutajate seadmeid, et neid seejärel pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Nakatunud seadmed hakkavad järk-järgult muutuma aeglasemaks, mistõttu võib nakatunud telefon, arvuti või muu vidin ühel hetkel täielikult kasutamatuks muutuda.
Kõige sagedasemate konkreetsete ohtudena paistsid suve hakul aga silma mitu ohtlikku Trooja-viirust, liba-veebipoed, võlts-kohtingurakendused ning liba-tervishoiusaidid.
„Sagenenud on ka tervishoiutemaatikat hõlmavad juhtumid. Juunis pidid paljud eestlased kokku puutuma lehega, mis lubas abi ummistunud veresoontega seotud probleemide lahendamiseks, kuid reaalses laeti lehelt seadmesse alla pahavara,“ märkis Seer. „See pole ka ainus tervishoiuga seotud juhtum – justkui tervisenõu pakkuvaid libalehti on kümneid.“
