Insenerid olid kogu tänase päeva maadelnud probleemidega kolmanda mootori juures, kus vesinikulekke tõttu tekkisid hädad jahutusega.

Missiooni järgmine stardikuupäev on esialgu määratud reede peale, kuid otsust selle kohta, kas see ka nii läheb, pole veel tehtud.

Artemis I missiooni põhikomponendiks olev Orioni kosmoselaev lendab oma kuue nädala pikkusel lennul kaugemale, kui ükski inimestele ehitatud kosmoselaev on kunagi varem lennanud - lennu kogupikkuseks on 2,1 miljonit kilomeetrit. Maast jõuab laev 450 000 kilomeetri kaugusele ja Kuu kaugemast küljest 40 000 üksnes 64 000 kilomeetri kaugusele.

Stardi annab talle selleks SLS (Space Launch System) kanderakett, mille jaoks on ka see esimene tööproov. Missiooni pikkuseks on täpsemalt 42 päeva, 3 tundi ja 20 minutit

Stardieelseid ettevalmistusi Kennedy kosmosekeskuses Canaverali neemel Floridas saab vaadata juba praegu selles NASA otseülekandes:

Kosmosekapsli maandumisajaks on planeeritud 10. oktoober ning maandumiskohaks Vaike ookean San Diego lähistel.

Artemis I missiooni verstapostid

NASA Artemise programmi eesmärk on luua ka jätkusuutlik inimese kohalolek Kuul ja kasutada seda hüppelauana esimesele missioonile Marsile.

Kui kõik Artemis I mehitamata lennuga sujub, siis järgneb sellele 2024. täpselt samasugune lend juba astronautidega pardal. Juba 2025. aastal võib järgneda missioon Artemis II, mis viib juba inimesed taas Kuu pinnale.

NASA on rõhutanud ka seda, et missiooni tulemusel jõuab esimest korda Kuule naissoost ja värvilise nahaga inimene.