Viimastel nädalatel oleme kuulnud juhtumitest, kus Kalaranna promenaad ei saa kasutusluba või Patarei merekindlus ehitusluba, kuna uue ehitisregistri arendus ei tööta. Küll ei saa andmeid sisestada või on osa andmed kaotsi läinud jne. Selline olukord kestab juba mitu kuud.

E-ehitisregistri kaudu toimub eelkõige ehitus- ja kasutuslubade taotlemine ja väljastamine. Uut ehitisregistrit on ettevalmistatud mitu aastat, kuna eelmine kasutusversioon oli tavakasutaja suhtes väga ebasõbralik.

Puukuuri ehitisteatise esitamine võttis minult kolm päeva. Inimene jäi hätta eelkõige ruumiandmete edastamise ning projekti nimetuse sisestamisega ja nii edasi.

Kui riik tahab, et kodaniku ja riigi suhtlus oleks elektrooniline, siis ei saa neid suhtluskanaleid nii üles ehitada, et tavaomanik ja tarbija peab andmete sisestamiseks palkama eraldi eriteadmistega inimese.

Kahjuks on lootused uue ehitisregistri suhtes osutunud alusetuteks. Vana kaevu ei tohiks enne sülitada, kui uus valmis ja toimib. Praegu saime vana asemel uue ja hullema.

Ennast e-tiigrina reklaamiv riik ei saa IT-arendusi sel moel juhtida, kus uue süsteemi lansseerimine tekitab kaose. Oleme sarnast olukorda näinud ka varem meditsiinivaldkonna infosüsteemide juurutamisel.

IT-probleemid on muudetud seaduse rakendajate poolt isegi seadusest tähtsamaks. Õigusriigi põhimõttega on absoluutses vastuolus ja põhiseaduse vastane, kui seaduse mittetäitmist (lubade väljastamise tähtaegade mittejärgimist) põhjendatakse kuid infosüsteemi mittetoimimisega.

Omavalitsused ehitusvaldkonna vastutajatena veeretavad palli riigi kapsaaeda. Õnneks kehtib meil riigivastutuse seadus, mis sunnib riiki hüvitama oma tegematusest põhjustatud varalised kahjud.

Miks maksumaksja peab kinni maksa kellegi saamatuse ja läbimõtlematuse?