Briti teadlased: Alzheimeri tõve sümptomitele võib leiduda leevendus

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ja depressiooni raviks kasutatavad ravimid võivad leevendada Alzheimeri tõve piinavamaid sümptomeid.

Ravimid, mida kasutatakse ATH ja depressiooni raviks, võivad Alzheimeri tõvega inimestel parandada kognitsiooni ja vähendada apaatsust, ütlevad Londoni Imperial College'i teadlased.

Idee, et see ravimite klass, mida nimetatakse noradrenergilisteks ravimiteks, võib olla kasulik Alzheimeri tõve raviks, pärineb 1980ndatest. Sel ajal näitas Alzheimeri tõvega surnud inimeste lahkamine ajutüve osa, mida nimetatakse locus coeruleus'eks (LC), halvenemist. Piirkond toodab noradrenaliini – virgatsainet, mis on oluline tähelepanu, õppimise, mälu ja muude kognitiivsete funktsioonide toimimiseks. Loodeti, et kuna noradrenergilised ravimid suurendavad noradrenaliini taset, suudavad nad võidelda Alzheimeri tõvest tekitatud funktsionaalsete puudujääkide vastu.

Kuid mõned katsed ei andnud veenvaid tulemusi ja idee vastu kadus idee huvi, ütles Michael David Londoni Imperial College'ist, vahendab ajakiri NewScientist.

Vahepealsel ajal on edusammud ajupiltide tegemisel võimaldanud teadlastel mõõta LC halvenemist elavatel patsientidel ja näha, kuidas see nende sümptomeid mõjutada võib.

Need edusammud üheskoos uute noradrenergiliste ravimite väljatöötamisega ajendasid Davidit ja tema kolleege vanu ravimeetodeid uue pilguga vaatama. Teadlased kogusid andmeid 19-st kliinilisest uuringust, mis hõlmasid 1811 Alzheimeri tõve või sellega seotud kerge kognitiivse häirega patsienti.

Nad vaatasid kümmet uuringut, milles osales 1300 patsienti, et hinnata ravimite mõju üldisele kognitiivsele võimele. Ravimid tõid platseeboga võrreldes kaasa tagasihoidliku paranemise: erivus üldisest keskmisest, mis võimaldab teadlastel võrrelda eri tüüpi uuringute tulemusi, oli 0,14. Võrdluseks, kognitsiooni parandamiseks rutiinselt välja kirjutatavate koliinesteraasi inhibiitorite katsetel on suurem mõju – Alzheimeri tõvega patsientidel on erinevus üldisest keskmisest nendega 0,38.

Apaatia osas uurisid teadlased kaheksat uuringut, milles osales kokku 425 patsienti. Uuringutes mõõdeti motivatsiooni muutusi tavaliste punktisüsteemide abil. Siin tõid noradrenergilised ravimid kaasa olulise paranemise: erinevus üldisest keskmisest oli 0,45. Muude sümptomite, sealhulgas tähelepanu või agitatsiooni korral ei leitud mingeid toimeid.

David ütleb, et apaatia ehk motivatsioonikaotus on Alzheimeri tõvega inimestel üks levinumaid ja kurnavamaid sümptomeid. Praegu ei ravi ükski heakskiidetud ravim seda haigussümptomit.

„Kui oleks olemas ravi, mis võiks motivatsioonitaset parandada, eriti patsientidel, kellel see on tõesti suureks probleemiks, oleks see minu arvates väga kasulik,“ ütles Jim Ray Texase ülikooli MD Andersoni vähikeskusest, kes uuringus ei osalenud. Ta usub, et Londoni ülikooli teadlaste avastatud ravimitel võib potentsiaalselt olla selline mõju.

Sellegipoolest on vaja rohkem uuringuid, et teha kindlaks, milline neist ravimite klassidest oleks kõige tõhusam. Analüüs hõlmas andmeid 12 ravimi kohta, millest igaüks mõjutab aju erinevalt. Ühtlasi on ebaselge, kuidas nende mõju haiguse etappidel võib erineda, ütles Ray. Nendele küsimustele vastamiseks on käimas kliinilised uuringud, kuid tulemusteni läheb Davidi sõnul veel mõni aasta.

„Ilmselgelt ei ole [tegemist Alzheimeri] ravimiga, kuid Alzheimeri tõvega inimesed võivad [selle mõjul] elada kauem,“ ütles David. Ta sõnas, et ravimiga on võimalik oma lähedaste elukvaliteeti parandada aastateks.