Samale asukohale väga lähedal toimus maavärin 13. juunil kl 06.10 magnituudiga 2,3. Eesti Geoloogiateenistuse seismoloogi Heidi Soosalu hinnangul oli 13. juuni maavärin seismilise energia vabanemise poolest oli ligi 22 korda suurem kui teisipäeval järgnenud järeltõuge.

„Maavärinad võivad esineda seeriatena, mille käigus suuremale sündmusele võivad eelneda väiksemad eeltõuked või järgneda järeltõuked. Selliseid juhtumeid on Eestis täheldatud harva. On teada, et 16.10.1877 kogeti Haapsalu piirkonnas magnituudiga 3,0 maavärin, millele eelnes üsna vahetult magnituudiga 2,6 eeltõuge. Eesti kõigi aegade suurimale, 25.10.1976 toimunud magnituudiga 4,5 Osmussaare maavärinale (epitsenter 59,26 °N, 23,39 °E) kaasnesid mitmed järeltõuked nii vahetult kui järgneva kuu jooksul. Meie kõige värskem maavärin kinnitab nii ajalooliselt kui seismiliste mõõtmiste baasil tehtud ülestähendust, et Loode-Eesti on meie riigi seismiliselt aktiivseim piirkond,“ selgitas Eesti Geoloogiateenistuse seismoloog Heidi Soosalu.