Põhjamaades on viimastel aastakümnetel hoo sisse saanud liustikuarheoloogia, mille käigus teadlased otsivad ja uurivad esemeid, säilmeid ja muid bioloogilisi materjale (näiteks väljaheiteid), mis on säilinud jää sees. Selle suuna arengu tõukejõuks oli Saksa turistide poolt kogemata avastatud jäämuumia, mis oli Ötztalis Alpides lebanud üle viie aastatuhande.

Valdav enamus leidudest on leitud sulavatest jäälaikudest, mis asuvad Alpides, Norras ning USA ja Kanada põhjaosas. Näiteks leiti Yukoni territooriumilt hundipoja (Canis lupis) ja karibuvasika (Rangifer tarandus) muumiad, kes elasid enam kui 50 tuhat aastat tagasi. Lisaks usuvad arheoloogid, et liustikuarheoloogia on perspektiivikas Andides, Himaalajas, Kõrgõzstanis, Mongoolias ja Uus-Meremaal.

Norra arheoloogid teatasid riigi lõunaosas asuva Jotunheimeni piirkonna uurimisel saadud leidudest. Selgus, et veel 2007. aastal avastasid nad väikese nahkkinga, suurusega 34-36, mis tõenäoliselt kuulus naisterahvale või tüdrukule. Arheoloogid dateerivad selle leiu umbes aastasse 1100 eKr, see tähendab pronksiaega. Nende sõnul pole tegu mitte ainult Norra vanima kingaga, vaid ka ilmselt vanima Skandinaaviast leitud rõivaesemega.

Selle artefakti lähedalt leidsid teadlased mitu noolt ja puidust labida, järeldades, et see piirkond on oluline jahimaa. Täiendavad uuringud Jotunheimenis avastasid ka 6100-aastase noolevarre, mis on vanim Norra jääst välja tulnud leid. See viitab sellele, et ala, kust jalatsid leiti, on olnud inimeste kasutuses juba mitu aastatuhandet.

Teadlased kardavad aga, et paljud vanad esemed võivad jää sulamise tõttu kaduda enne, kui need leitakse. Norra vee- ja energiaameti hinnangul on jäämassiivide pindala aastatel 2006–2022 kahanenud umbes 364 ruutkilomeetri võrra. Birgitte Skari Norra teadus- ja tehnikaülikooli muuseumi töötaja sõnul näitavad satelliidipildid, et 2020. aastaks on kümme paika, kust saadi arheoloogilisi leide, sulanud umbes 40 protsenti. See kujutab märkimisväärset ohtu Norra jää sees talletatud kultuuripärandile.