Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz leppisid kokku, mida Ukrainale saata ja mida Kreeka vastutasuks saab. Bildi allikad väidavad, et kreeklased saavad Saksa Marderi jalaväe lahingumasinad Saksa firma Rheinmetall tehasevarudest. Hinnanguliselt on 1995. aastal Saksamaalt ostetud 501st endisest Ida-Saksa BMPst umbes 155 kasutuskõlbulikud. Ukraina peaks endale Kreekalt saama sadakond 50 kuni 58 aasta vanust BMP-1 jalaväe lahingumasinat, mille eest Saksamaa annab Kreekale 50 Marderit.
Nimetatud masinaid tahtis algselt Ukraina saada endale, nende eest oldi valmis maksma, kuid Scholzi valitsus keeldus. Aprillis pakkus Bulgaaria, et annab Ukrainale 90 lahingumasinat BMP-1 kui Saksamaa annab vastu 90 Marderit. Berliin keeldus.
BMP-1 loodi 1960. aastate algul ja on kasutusel aastast 1966. Selle tootmine lõpetati 1982. aastal. Meeskond koosneb kolmest mehest. BMP-1 kaalub 13 tonni ja selle jõuallikaks on UTD-20, 300hj ja mitme kütusega 15,8-liitrine diiselmootor.
BMP-1 on relvastatud 73 mm sileraudse kahuriga 2A28, mille kõrval tornis on 7,62 mm paariskuulipilduja, mis asub põhirelvastuseks olevast kahurist paremal. Kreekal oli 2014 plaan pooled BMPdest relvastada õhutõrjekahuriga ZU-23-2 ja ülejäänud relvastusest maha võtta.
Sakslaste Marderid kuuluvad samasse jalaväe lahingumasinate põlvkonda nagu BMP-1, kuid kuna Kreekale antava A5 modifikatsiooni sihikud, elektroonika ja sidevahendid on täiesti kaasaegsed, siis on nende väärtus lahinguväljal tunduvalt suurem.
Alates aprillist on Ukraina saanud 61 BMP-1e Tšehhilt ja 40 Poolalt.
