Allveelaevade eritellimus oli iseseisva Eesti Vabariigi suurim relvahange
Kus ehitati Eesti kuulsad allveelaevad ja kuidas toimus pidulik vettelaskmise tseremoonia? Sellest räägib ERR Novaatoris Tartu Ülikooli uusima aja eriala magistrant Bretty Peterson.
Iseseisva Eesti Vabariigi suurim relvahange oli allveelaevade eritellimus Inglismaalt, millele pandi alus 1934. aastal ehituslepingu sõlmimisega.
Tehniliselt, hinnalt ja maksutingimustelt sobivaimaks osutus Suurbritannia firma Vickers-Armstrongs'i projekt. Juba 1935. aasta alguses saabus allveelaevade ehitust vaatlema Eesti järelvalvekomisjon, kes tegi sadu ekspertiise ja katsetusi, et veenduda kasutatavate materjalide kvaliteedis. Samuti andis ehitusel kohalolek võimaluse uut tehnikat tundma õppida.
Allveelaevade pidulik vettelaskmine toimus 7. juulil 1936. aastal Barrow-in-Furnessis. Sealsel tehasehoonel lehvisid Eesti lipud. Ka valminud laevad Lembit ja Kalev olid kaunistatud sinimustvalgega.
Lembitu ristiemaks oli Eesti Londoni saadiku August Schmidt`i abikaasa Alice Schmidt, kes hoova tõmbamisega laeva vabastas ning samal ajal lausus: "Annan sulle nimeks Lembit. Õnnelik ja edurikas olgu sinu tegevus. Õnnistagu Jumal kõiki, kes sinul teenivad."
