Astronoomid leidsid Marsi ja Jupiteri vaheliselt peamisest asteroidivööst enam kui 400 000 asteroidi. Teadlaste sõnul tulevad Maad sihtmärgiks võtvad asteroidid enamasti selle vöö seesmisest kihist: selles sisaldub umbes kolmandik kõigist vöö asteroididest.

Varasemad uuringud on näidanud, et paljudel asteroididel on sarnased orbiidid ja ka sarnane koostis. Samuti on varasematest uuringutest selgunud, et asteroidiperekonnad moodustuvad, kui planeedisuurused taevakehad - "asteroidivanemad" - lüüakse kokkupõrke tagajärjel tükkideks, millest moodustavad väiksemad asteroidid.

Kui praeguseni arvasid teadlased, et umbes 44% seesmises vöös paiknevatest asteroididest kuuluvad ühte viiest suurest: Flora, Vesta, Nysa, Polana ja Eulalia-nimelisest asteroidiperekonnast, siis uute andmete kohaselt kuuluvad sinna peaaegu kõik seesmise vöö asteroidid. Tõsi, mõned asteroidid kuuluvad ka vanadesse "kummitusperekondadesse".

"Me arvame, et kolmandik kogu asteroidivööst pärineb umbest kuuelt taevakehalt," ütles uurimuse peaautor, Florida Ülikooli teoreetiline astronoom Stanley Dermott. Dermott ja ta kolleegid analüüsisid selliseid asteroide, mida polnud varem mitte ühtegi perekonda liigitatud. Nad keskendusid uurimuses sellistele teguritele nagu asteroidide orbiidi kuju ja asteroidide kallak Päikese ekvatoriaaljoone suhtes.

Astronoomid leidsid, et koguni 85% kõigist asteroididest kuulub ühte "peamistest" perekondadest, ülejäänud 15% puhul pole teadlased päris kindlad - need võivad kuuluda ühte põhiperekondadest või olla osa mõnest vanast ja väheste liikmetega "kummitusperekonnast".

Avastus aitab meid kaitsta

Uus avastus annab rohkem infot Maale jõudvate meteoriitide päritolu kohta. "Teadlastel on suured meteoriidikollektsioonid ning kõik nendes olevad meteoriidid on pisut teineteisest erinevad," ütles Dermott. "Peamine küsimus oli: "miks need meteoriidid erinevad?" Kas needd pärinevad eri objektidest või on need aja jooksul kosmoses teisenenud. Me arvame, et enamik meteoriite pärineb vähestest suurtest taevakehadest, mis on diameetrilt olnud vähemalt paarisaja kilomeetri suurused," ütles ta.

Tulevastes uurimustes on plaanis uurida ka teisi asteroidivöö osi. "Tõenäoliselt on ka nendes vöö osades sama palju "vanemaid"," ütles Dermott. Lisaks tahab teadlane uurida, kuidas ja miks asteroidid asteroidivööst lahkuvad ning miks need muutuvad maalähedasteks asteroidideks, mis meile ohtlikud võivad olla. "Nüüd kui teame, kust seesmise vöö asteroidid pärinevad, saame uurida nende dünaamikat ja mõjutusi, mida neile osutavad planeedid ja kosmiline kiirgus," ütles Dermott.

Teadlased loodavad, et avastus aitab meil edukamalt ja kiiremini leida ning tõrjuda selliseid ohtlikke asteroide, mis võiksid ühel päeval Maad tabada.